Uurisime fookusgruppe kasutades kevadel Postimehe lugejaid, seda, kuidas Postimeest loetakse ja mida lugejad ajalehest arvavad. Uuringu tulemuste arutelude ajal toimetuses tekkis mul veendumus, et põhilisi tähelepanekuid võiks ka laiemalt jagada.
Anvar Samost: Postimehest, lugejate silme läbi
18. august 2012, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisiis, Postimees lugejate meelest:
• on usaldusväärne ja kvaliteetne,
• on sinine ja värviline,
• jõuab postkasti vara (pingutame selle nimel kõvasti),
• on tasakaalustatud ja poliitiliselt sõltumatu,
• tekitab positiivseid emotsioone ja toob hommikusse sooja tunde.
Kuidas tavaliselt Postimeest loetakse? Leht võetakse postkastist hommikul enam-vähem esimese asjana pärast ärkamist, see sirvitakse läbi ning loetakse huvitavamaid artikleid. Nendest, kes lähevad tööle või kooli, jätavad paljud meelde, mida peaks õhtul põhjalikumalt lugema. Sageli loevad inimesed ajalehte õhtul voodiski.
Teistsugune on laupäevase lehe lugemine. Seda tehakse tihti hilise hommikusöögi kõrvale, kiirustamata ning eri plokke pereliikmete vahel jagades.
Selles osas, kummast lehe otsast alustatakse, jagunevad Postimehe lugejad kaheks. Paljud alustavad esimesest küljest, otsides sealt viiteid tähtsamatele teemadele, aga teised pööravad ette tagakülje, vaatavad ilmateadet ja sünnipäevainfot ning liiguvad siis ettepoole spordi suunas.
Mida võiks lehes vähem olla?
On lugejaid, kes leiavad, et reklaami on liiga palju. Ilma reklaamita oleks ajalehe väljaandmine ärilises plaanis paraku võimatu ning seda mitmed reklaamirohkust arvustanud lugejad möönsid ka ise. Samas tuleb teistest uuringutest välja, et reklaami loetakse ajalehes reeglina huviga ning seda nähakse kasulikuna. Selgub, et ajalehe reklaamide märgatavus on kõrge (70–80 protsenti), ja on näiteid, kus ostukavatsus tekib igal teisel reklaami lugenul.
Toimetajatel on tihti mure pikkade ja lühikeste lugude tasakaalu pärast. Õnneks näitas fookusgrupiuuring, et Postimehe lugejad hindavad mõlemaid ning tasakaal on hästi paigas. Nädalavahetusel ollakse valmis lugema tavamõistes väga pikki intervjuusid ja arvamuslugusid, loomulikult eeldusel, et need on sisukad. Ei ole üllatav, et paljud tahaksid rohkem lugeda Eesti inimestest, kel läheb hästi.
Turu-uuringute ASi suurest Eesti lugejauuringust tahan lisaks juba avaldatud üldnäitajatele viidata noorte suurele osakaalule Postimehe lugejate hulgas. Teise kvartali 219 000 lugejast oli 45 000 vanuserühmast 15–29. See näitab, et ajalehe roll maailma mõtestajana Eestis kestab ja tugevneb.