Tuulevarjuga ootepaviljon Ülemiste rongijaamas.

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Mikk Mutso kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et ühistranspordi ootepaviljonid  võiks keerata teist pidi ehk avatud osa kõnnitee, mitte sõidutee poole. See tekitaks autori hinnangul kõnniteedele rohkem ruumi näiteks jalgrataste ja lapsevankrite jaoks ning bussireisijad oleks paremini kaitstud müra, pori ja heitgaaside eest.

Täna on meil linnas iga paarisaja meetri tagant ühistranspordi peatused. Peatustes on ootepaviljonid. Asuvad need kõnniteel, pahatihti keset teed. Tänases diskussioonis jalgratturite sõidutee valikuvabaduse üle on mainitud, et kõnniteel polevat õige koht ratastele,  kuna seal on ees bussiootepaviljonid. Ja ongi ees.

Kui oodata ootepaviljonis, mis on avatud sõidutee poole, siis on see paviljon mürale, porile, tolmule ja heitgaasidele avatud. Ebamugav. Ja kui liugleb mööda jalgrattur, siis tuleb tal valida paviljonist möödasõiduks kas esi-või tagakülje. Kui samal ajal saabub peatusesse    ühistransport siis on oht, et jalgratturite ja ühistranspordikasutajate teed ristuvad.

Mõnel pool maailmas olen märganud, et ootepaviljonid on paigutatud teist pidi - seljaga sõidutee poole. Ja asuvad kohe tee ääres. Järele mõeldes tundub see mõistlik mitut moodi:

 - ootajad on kaitstud müra, heitgaaside ja pori ning tolmu eest;

 - transpordile minejate ja tulijate teed ei ristu jalgratturi teega;

 - kõnniteele jääb rohkem ruumi teistele kergliiklejatele;

Ainuke küsimus, mida arvavad reklaamimüüjad? Kui reklaam satub kohe transpordivahendi akna taha, ainult et vaateväljast madalamale. Ehk annab sedagi lahendada, sättides reklaam kõrgemale.

Kui meil käib juba hoogne ühistranspordi reform, siis  ehk on sobiv aeg lahendada sellegi kitsaskoha. Kitsa koha - nii kaudses kui otseses mõttes.