Ruta Arumäe.

FOTO: Toomas Huik.

Inimene ei pruugi hoomata kaugemal Euroopas toimuvat, tundes vaid mõningast ebakindlust tuleviku suhtes. Ometi on väga madala laenuintressi mõju see, mida tavatarbija kohe oma rahakotis tunneb. Kellel juba laen võetud, sellel jääb nüüd rohkem raha tarbimiseks.

 Eurokriisi jätkudes püsivad intressid erakordselt madalal tasemel päris pikka aega ja ka neil, kellel veel laenu ei ole, on selle võtmiseks iseenesest soodne aeg.

Eluasemelaenu intressid on praegu sama madalad kui kinnisvarabuumi kõrgajal 2005. aastal. Vahe on selles, et tol ajal tõi marginaal intressid alla, nüüd teeb seda euribor ise. See tähendab, et kui euribor ükskord kriisi lõppedes (mõne aasta pärast) tõusma hakkab, siis suurenevad praegu laenu võtnutel laenumaksed kiiremini kui madalama marginaaliga võtnutel.

Eluasemelaenu võtmise tingimused on kriisi tõttu rangemad kui majanduse headel aastatel. See tähendab, et laenu saajateks kvalifitseerub vähem inimesi, omaosalus peab olema suurem ja riske hinnatakse konservatiivsemalt. Seega ei prognoosi ma olulist eluasemelaenu suurenemise aktiivsust ega sellest tulenevat märgatavat survet kinnisvarahindade tõusuks.

Samas ei näe ma ka kinnisvarahindade languseks praegu otsest vajadust ega põhjust, sest pakkumine on oma korrektuurid juba teinud ja see hakkab kasvama vaid siis, kui on näha nõudluse elavnemist.

Kriisiaja pikemaks järelmõjuks võib saada ka inflatsiooni kiirenemine ehk hindade kiirem tõus. Seetõttu on praegune keskkond sobivam pigem laenajatele kui säästjatele.

Rahatrükk USA suunalt on üks globaalse inflatsiooni vallapäästmise allikas. Teisalt, ka eurotsoonis võib inflatsioon tõusta maksude tõstmisega kriisiaegse kohandumise käigus.

Eurooplastele teatavasti kärped eelarve tasakaalustamise meetmena eriti ei meeldi, seetõttu võib neile maksude tõstmine eelarve puudujäägi korrigeerimiseks hoopis vastuvõetavam olla. Kriisi ägenedes kipuvad ka toorainehinnad kallinema, see aga mõjutab ebameeldivalt palju inflatsiooni ja raha ostujõudu.

Kriis tähendab ka seda, et väärtpaberite hinnad on üldises plaanis soodsamad kui majanduse headel aegadel. Seetõttu on säästjatel praegu hea aeg paigutada raha pikemaajalise kasvupotentsiaaliga kohtadesse, näiteks pensionifondidesse, mis on kindlasti mõttekam alternatiiv raha madratsi all hoidmisele.