Sirje Niitra: suur segadus suvepealinnas

Sirje Niitra
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Niitra.
Sirje Niitra. Foto: Peeter Langovits

Pärnu linnavalitsus otsustas kesksuvel, puhkuste ajal, oma linna elanikele ja muidugi ka külalistele nii suure segaduse tekitada, et see trumpas üle isegi Tallinna bussiradadega toimunu.




Ühel päeval oli Pärnu seni üsna lihtsana püsinud linnasisene bussiliiklus täiesti pea peale pööratud. Vahetusid nii busside numbrid kui ka liiniteekonnad, ja nagu sellest veel vähe oleks, tõsteti ringi ka bussipeatused. Inimesed jooksid kui peata kanad (vabandust väljenduse eest) linnas ringi, otsides kohta, kust bussi peale minna. Vanemad linnaelanikud olid lausa paanikas, kuidas nüüd teise linna otsa surnuaeda jõuda või milline buss turule viib.

Veelgi keerulisemaks muutis olukorra see, et ühest linna äärest teise sõitmiseks tuli nüüd hakata ühelt bussilt teise ümber istuma. See vihastas ka bussijuhid välja, kes pidid minutipealt teise sõiduki saabumise ajaks peatusse jõudma, et inimesed ühelt teisele ümber kolida jõuaks. Ja nii need bussid nüüd seisavad Pärnu kitsastel tänavatel üksteise järel reas, takistades muud liiklust ja oodates reisijaid, kes omakorda ei saa aru, kuhu nad minema peavad.

Muidugi ei sündinud kõik see üleöö, vaid linnaametnike pikaaegse targa mõttetöö tulemusena. Kuuldavasti saadi selleks abi ka pärispealinnast ehk Tallinnast, mis parasjagu bussiradu huupi juurde märkides kõiki autoomanikke vihale ajas. Ühel juhul olid kannatajateks jalakäijad, teisel autosõitjad.

Lubatud liiklusskeemid koos selgitavate tekstidega õigeks ajaks pärnakate postkastidesse ei jõudnud ja kui lõpuks saabusid, siis oli neist raske aru saada. Sama kehtib peatustes olevate siltide kohta. Ühe põhjendusena, miks teavitus hilines, märgiti linnaametnike puhkusi.

Abilinnapea Romek Kosenkranius teab endise PR-mehena hästi, kuidas vajadusel tuhka pähe raputada, ja seda ta nüüd tegema asuski, vabandades kohalikus lehes pärnakate ees pikalt ja põhjalikult.
Mis siis ikka, tegijal juhtub. Ja sellest, et kokkuhoiu ajal tuleb liine koomale tõmmata või jupitada, võib ka aru saada.

Loota on, et kohalikud õpivad uued bussipeatused ja -ajad varsti selgeks, aga sissesõitnutel ja peagi kooli minevatel õpilastel võtab kohanemine kindlasti üksjagu aega.

Kogu see jutt ei tähenda, et ümberkorraldus ise vale oleks. Juba praegu on kuulda, et osasse kohtadesse pääseb nüüd bussiga varasemast hõlpsamalt. Mis aga kindlasti valesti läks, oli kodanike teavitamine ja muudatuste põhjendamine, nii et igaüks aru saaks.

Olgu kuidas on, aga vanemad pärnakad igatsevad endiselt tagasi aega, kus Koidula pargi põlispuude all oli mõnus päikesevarju pakkuv pingike bussi ootamiseks ja liinil number 1 käis kogu linna läbiv buss terve öö iga tunni aja tagant.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles