Praegust universaalset lastetoetust keegi vähendada ei plaani. Reformierakonna kava on jätta senisele tasemele see rahaline toetus, mida saavad kõik lapsed sõltumata vanemate sissetulekust, ning suurendada suhtelises vaesuses elavate perede lastetoetust.
Juhtkiri: lastetoetused peavad suurenema
IRL leiab, et selline samm on tarvilik, ent mitte piisav. Nemad arvavad, et suurendada tuleks ka kõigile makstavat lastetoetust.
Siinkohal tuleks eraldi vaadata lastetoetuse mõju vaesusele, samuti näiteks mõju sündimusele ja lastega perede kindlustundele üldisemalt. Eestis elab suhtelises vaesuses umbes viiendik lastest. Kui poleks erinevaid tulusiirdeid lastega perede kasuks, siis elaks suhtelises vaesuses kolmandik Eesti lastest. Käsitledes lastetoetust peaasjalikult vaesuse vähendamise vahendina, on igati loogiline suunata lisanduv raha neile, kes elavad kõige suuremas puuduses.
Liberaalide mõttekäik on, et kuna maksutulu loovad tööeas inimesed ja sama põlvkond kasvatab lapsi, pole põhjendatud maksuraha ühtlane toetusena tagasi andmine – toetada tuleb neid, kes abi vajavad. Siinkohal saab küsida, kas võrdusmärgi tõmbamine maksumaksjate ja lastega perede vahele on õige. Kui tööiga küünib varsti 70. eluaastani, siis on päris selge, et enamiku tööealisest elust me siiski lapsi ei kasvata. Pealegi on ühiskonnas ka neid inimesi, kellel lapsi pole. Kahtlemata on võimalik argumenteerida selle poolt, et ühtlane ümberjagamine laste kasuks on põhjendatud ning seda ka rahalise toetuse vormis. Siinkohal meenutagem, et üldhariduse kulud ning palju muudki lastele mõeldut katab Eesti ühiskond praegu ja ka edaspidi solidaarselt.
Kuidas mõjutavad lastetoetused sündimust? Tavaliselt öeldakse, et ükski normaalne inimene ei plaani pere juurdekasvu lastetoetuse pärast. Muidugi mitte! Aga rahvastikuteadlased on avastanud, et ka väike toetuste vähendamine mõjutab sündimust negatiivselt. Inimesed ei kalkuleeri toetuste summat täpselt, aga nende äravõtmine loob ebakindluse fooni, mis mõjutab pereplaneerimise otsuseid. Liberaalse ideoloogia pooldajatele ei pruugi ühetaolised toetused meeldida, ent nende vähendamisel või kaotamisel oleks märksa suurem mõju ühiskonnale kui muutused ühe erakonna populaarsuses.
Rünnata ühtlast lastetoetust argumendiga, et see ei vähenda vaesusust sama hästi kui mõni ainult vaestele suunatud toetus, pole asjakohane. Vast on ühtlasel lastetoetusel mõni muu funktsioon?
Otsesed rahalised toetused on kõigest üks perepoliitika element, millele lisanduvad teenused alates lasteaiakohtadest kuni huviringideni. Kõik see kokku moodustab keskkonna, mida inimesed kogevad kas laste kasvatamist soodustava või pärssivana. Sinna tuleb elemente lisada, mitte neid vähendada, ning seejuures peaks ka ühtlase lastetoetuse suurendamine olema üks kaalutavatest variantidest.