/nginx/o/2016/04/05/5232811t1he164.jpg)
Möödun vahel ühest majast, mille aias on kuivanud puuköndi külge seotud väikesed värvilised lillepotid. Neis ei kasva midagi, nad lihtsalt on seal ja las nad olla, maitse asi. Ent aias on ka «rinnust saati kiigub kastehein» ja kõikvõimalik lopsakas malts. Ma mõtlen iga kord, miks nad vikatit pole osta raatsinud, kui mitte muu pärast, siis vähemalt need potid paistaksid paremad välja.
Põhja puiestee trammitee ääres seisab samuti üks kuivanud puu. Esmaspäeva hommikul oli see riputatud täis paberlinde. 6. august on Hiroshima aastapäev, nii et tõenäoliselt kujutasid need endast kurgesid. Seda oletust sai teha vaid kaugelt, sest lähedale minek oleks tähendanud trammitee ületamist ohtlikus kohas, pealegi on see üks sellistest paikadest, kus rohi on küll niiske, kuid mitte kastevärskusest.
Aga keegi oli need sinna ikkagi riputanud. Juhuslikuna tunduvas värvikombinatsioonis ja suuruses, käepärasest paberist, olid mõned neist juba laiali vajunud ja nööri otsas rippus lihtsalt kortsus paber. Linnukesi oli kena käputäis, aga tuhandest oli väga palju puudu. Õhtune vihm tegi paberlindudest selle, mille potentsiaal oli neis selgelt olemas – rämpsu.
Jahe suhtumine tuumakatastroofi ohvritesse on põhjendamatu, ent kas selliselt teostatud idee kannab seda mälestust? Ja sellises kohas?
Tallinna lillefestivalil, Tornide väljakul on huvilistele vaatamiseks väljas veetlevad iluaiad. Kolmes neist on taimede vahel dekoratsiooniks kasutatud CDsid, vinüülplaate ja peeglikilde. Mida nendega ikka teha – hea perenaine ei viska kirbunahkagi minema ning taaskasutada võib ka aias. Rannaliivas peetakse plastmassi- ja klaasikilde ohtlikuks prügiks ning need ei hakka ka koduaias mulda vajudes komposti, vaid ikka prügi moodustama.
Seda kohtab ikka ja jälle ning aina sagedamini: hea idee takerdub teostusse. Õigemini, idee peab teostatud saama kohe ja vähima võimaliku kuluga. Teadmiste, materjalide ja võimaluste otsimine, katsetamine ja ringitegemine, ka koha ja kaasalööjate leidmine – see kõik nõuab lisapingutust, mida ei suudeta või ei taheta teha.
Aga ise tehtud, hästi tehtud; idee on oluline; ei raiska, teeme sellest, mis meil juba on jne – see on ju nii tore! Armsast kodukootud lihtsusest saab sel moel hoopis rämpsu tekitamise mehhanism.
Olgu koduaiaga kuidas on, aga solidaarsuse näitamiseks jaapani rahvaga leiab veebist palju inspireerivat materjali. Vinüülplaatide ja CDde taaskasutusest on ka näiteid, kuigi see nõuab vist mõningaid eelteadmisi. Kannatlikkuse korral saab ka peeglikilde dekoreerimiseks kasutada.
Teisest küljest kinnistab selline lihtsameelne «Teeme ise» algatuse «Teeme ära» rahvakultuuri nagu laulupeo: ise teeme, ise koristame ja oleme jälle traditsiooni võrra rikkamad.