Tõnu Aas: roheline Narva elekter – tõmmata ja tõugata

Tõnu Aas. Foto: Erakogu

Rohelise energia tootmine Narva elektrijaamades on pinnuks silmas. Põhjus on lihtne – Narvas saab seda toota suures koguses ja odavalt, kirjutab Eesti Energia Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas.
 

Üks võidujooks käib taastuvenergia tootmisele makstavate toetuste nimel. Kes toodab rohkem, see saab toetust rohkem, järelikult on, mida ümber jagada. Teist lahingut peetakse Narvas kasutatava biokütuse pärast ehk puiduhakke nimel.

Repo Vabrikute juhi Tiit Kolgi artiklit («Riiklik eksperiment – toetus rikastele», PM 1.08) võiks eeskätt seostada selle teise lahinguga. Kolgi loost ei tule see küll välja, aga juhib ta ju ettevõtet, mis kasutab oma puitlaastplaatide toorainena sedasama «prügipuitu».

Nagu ta selgitab, on kuluefektiivsuse seisukohalt äärmiselt oluline tarnida puitu tootmise lähedusest. Püssis asuv Repo Vabrikud ja Narva elektrijaamad on aga sisuliselt naabrid, mis teravdab konkurentsi. Küll aga ei saa mööda vaadata valefaktidest ja väärarusaamadest, millega Kolk maalib toimuvast koletu kõverpeeglimaailma.

Puiduturg on rahvusvaheline ning puidu hind kujuneb Läänemere-äärsel puiduturul. Eesti puiduturg moodustab sellest omakorda tühised kaks protsenti. Sellest pisikesest turust ostab Eesti Energia rohelise energia tootmise tarbeks ligikaudu viis protsenti. Sellise marginaalse mahuga ei saa Eesti Energia olla mingi hinnakujundaja.

Nagu ka teised hakkepuidu kasutajad, jälgivad Narva elektrijaamad pidevalt puitkütuse turu arenguid ning me otsime soodsamaid võimalusi hakkepuidu hankimiseks. Oleme madala kvaliteediga puitu tarninud ka Venemaalt ja Lätist. Turuosaliste hinnatõusus süüdistamise asemel võiks turul lahtiste silmadega ringi vaadata.

Esiteks, hoolimata biomassi kasutamise olulisest kasvust Eesti energiatööstuses, ei ole küttepuidu hind RMK puiduoksjonitel saavutanud tänaseni 2007. aasta lõpu taset. Veelkordne tõestus, et elektri tootmine puidust ei tõsta puidu hinda.

Teiseks, RMK statistika näitab korrelatsiooni puidu hinna ja välisriikide nõudluse vahel, küll aga mitte puidu hinna ja Narva jaamade ostude vahel.

Täiesti teisest dimensioonist on Kolgi väide, nagu ei annaks taastuvast kütusest energia tootmine keskkonnaalast võitu ning et sellekohane info pole avalik. Vastav info on korduvalt avalikkusest läbi käinud ning andmed Eesti Energia kodulehelt kättesaadavad. Vaatame neile veel kord otsa.

Põlevkivist elektri tootmisel jääb ühest tonnist põlevkivist üle 450–470 kilo tuhka. Biokütuses on seevastu tuha sisaldus väga madal, vaid ühe protsendi ringis, mis lubab oluliselt vähendada elektritootmise jääke.

Tänu biokütuse kasutamisele Balti elektrijaamas tekkis Eestis mullu ligikaudu 180 000 tonni vähem põlevkivituhka ning elektri tootmiseks kasutati ligi 400 000 tonni vähem põlevkivi. Õhku jäi paiskamata kuni 380 000 tonni vähem süsihappegaasi ning vähenesid ka vääveldioksiidi heitmed, kuna biomassis on võrreldes põlevkiviga vähem väävlit.

Alates biokütuste kasutuselevõtust 2008. aastal jätsid Narva elektrijaamad elektri tootmiseks kasutamata ligikaudu 1,35 miljonit tonni põlevkivi, tekitasid 0,6 miljonit tonni vähem tuhka ning 1,1 miljonit tonni vähem süsihappegaasi. Kui see ei ole keskkonnamõju vähendamine, siis mis üldse on?

Kolk väidab, et elektri tootmine ei ole Eestis puhtamaks läinud, sest ladestatava poolkoksi maht kasvas tänavu. Poolkoks on keemiatööstuse jääk. Eesti Energia elektrijaamad ega ka õlitehas poolkoksi ei tekita, sest väljatöötatud tehnoloogia kasutab ära kogu põlevkivis sisalduva orgaanilise aine.

Euroopas kasutatakse hakkpuitu peaaegu kõigis söel töötavates elektrijaamades, asendades selliselt osa fossiilsest kütusest ja mitte ainult. Järjest ehitatakse ka täiesti uusi, ainult biokütusel töötavaid energiaplokke võimsusega 200 MW ja enam.

Selle taga on praktiline põhjus: biokütust saab kasutada olemasolevates elektrijaamades, koospõletus vajab väiksemat toetust ning see on elektritarbijale odavam kui uute tootmisvõimsuste, nt tuulikute rajamine. Biomassi kasutamine fossiilkütuse asemel vajab ka Eestis kõige väiksemat toetust ühe toodetud energiaühiku kohta.

On silmakirjalik eirata tõsiasja, et põlevkivi ja biomassi koospõletamine on odavaim võimalus, kuidas Eesti saab kiiresti vähendada põlevkivienergeetika keskkonnamõju varustuskindlust ohtu seadmata. Lisaks annab põlevkivienergeetika keskkonnamõju vähendamine Eestile võimaluse säilitada kodumaise elektritootmise konkurentsivõimet karmistuva ELi kliimapoliitika tingimustes ja seega ka töökohti energeetikas.

Üldsusele on teadmata ka fakt, et Euroopa suurim tuulest taastuv­energiat tootev maa, Taani, ehitas oma kivisöejaamad ümber, et koos kivisöega saaks põletada ka hakkepuitu.

Väheväärtusliku puidu kasutamine energeetikas võimaldas tõhustada metsade hooldus- ja harvendusraiet ning suurendas tööhõivet metsanduses. Nii Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kui ka Eesti Erametsa Liit toetavad väheväärtusliku puidu kasutamist energiasektoris.

Metsaliitude andmetel tekitab miljoni tihumeetri biokütuse tarnimine aastas 2300 uut töökohta, mis luuakse eelkõige maapiirkondadesse. Maaülikooli teadlaste hinnangul lõi metsasektori elavnemine Eestisse juurde enam kui 7000 töökohta. Eesti metsanduse arengukava järgi on metsa jätkusuutlikkust tagav aastane pikaajaline raiemaht 12–15 miljonit kuupmeetrit aastas.

Viimastel aastatel on aga raiemaht jäänud vahemikku 7,7–8 miljonit kuupmeetrit. Selleks et mets ka tulevikus tulu tooks, tuleb seda raiuda siis, kui see on raieküps. Lepikud ja haavikud seda praegusaja Eestis on.