Joel Guljavin: kutsekool on hea hüppelaud

Joel Guljavin, Narva Kutseõppekeskuse direktori kt Foto: Erakogu

Narva Kutseõppekeskuse direktori kt Joel Guljavin kirjutab, et noored, kes tänavu mingil põhjusel kõrgkoolide uste taha jäid, võiksid õppida ameti kutsekoolis. Kõrgkooli jõuab ju alati minna

Eesti noorte töötus on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem. Majandussurutise tõttu kasvas meil noorte töötus aastail 2008-2010 üle viie korra: kui 2008. aasta kevadel oli noorte töötuse määr 7,5 protsenti, siis 2010. aasta kevadeks oli see tõusnud 40,6 protsendini. Euroopa Liidus on ainult Hispaanias see veel kõrgem. Õnneks on noorte töötus nüüdseks kõvasti langenud – möödunud aastal oli see 22,3 protsenti, tänavu kindlasti langeb veelgi.

Noorte suur tööpuudus tähendab suurt sotsiaalset probleemi nii üksikisikule kui kogu ühiskonnale. Kui noored ei leia Eestis võimalust end teostada, hakkavad nad seda otsima välismaalt ning nende lahkumine võib olla jäädav. Töötus on suur ennekõike nende seas, kellel puuduvad erialased oskused.

Kõrgharidusreformi käigus peaks alates 2013. aasta sügisest kõigis Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides täiskoormusel õppivatele üliõpilastele olema tagatud tasuta õpe. Praegu on gümnaasiumi lõpetanutel, kes mingil põhjusel ei saanud kõrgkooli riigieelarvelisele kohale õppima asuda, mõistlik asuda õppima kutseõppeasutusse, et omandada mingi eriala ehk teisisõnu oskused.

Üheks heaks võimaluseks on tulla õppima kutseõppekeskustesse ja omandada mõni endale sobiv eriala. Omandatud kutset saab edaspidi ka kõrgkooli õpingute käigus suviti elatist teenides.

Nii nagu ükski selgeks õpitud keel, ei tule ka ükski hea amet kunagi kahjuks – leiva saab lauale. Ja kõrgkooli saab alati minna. Eesti haridussüsteemis pole tupikteid. Ühelt haridustasemelt võib alati minna järgmisele, ole ainult ise mees.

Tänapäeval on kutsekoolides küllalt paindlikud õppetöö vormid ja pikkused, igaüks leiab endale midagi sobivat. Poole aastaga omandatud müügikonsultandi, aastaga selgeks saanud veokorraldaja või keevitaja oskused annavad tulevaseks eluks kindlasti lisaväärtuse. Teadmised ja oskused on õpitavad, kogemused omandatavad ainult tegevuse käigus.

Ka kutsekoolide taseme pärast ei peaks tänapäeval enam eriti muret tundma – Eestis on kutseharidusreformiga mitmes mõttes palju kaugemale jõutud, kui mõnes teises haridusvaldkonnas. Enamikul kutseõppeasutustel on vägagi konkurentsivõimeline sisseseade, kaasaegsed õppe- ja elamistingimused. Ning loodetavasti ka head õpetajad. Ja isegi kõrgharidusega tööd otsides on eelis neil noortel, kellel on mingi lisaoskus ja -kogemus.

Euroopa Liidu riikides pakutakse noortele erinevaid võimalusi tööturule sisenemiseks ja seal kohanemiseks. Kui haridust kombineeritakse tööga mitmesuguste praktikavõimaluste abil, on noortel rohkem võimalusi siirduda tööturule ning suuremad väljavaated säilitada tööhõive. Madal 15-24-aastaste töötuse määr iseloomustab Austriat, Hollandit, Taanit, Saksamaad – nendes riikides omandab enamik õpilasi keskhariduse kutsekoolides, millega käib kaasas praktiline väljaõpe ettevõtetes. Tööturu ja haridussüsteemi tugev seos ei lase noorte tööpuudusel suureks kasvada.

Eesti valitsuse konkurentsivõime kavas «Eesti 2020» on üheks eesmärgiks seatud Eesti noorte töötuse määra vähendamine 2015. aastaks 15 ja 2020. aastaks kümne protsendini. Iga lapsevanem saab noorte töötuse vähendamisele kaasa aidata, soovitades lapsele amet selgeks õppida.