Tiit Kolk: riiklik eksperiment – toetus rikastele

Tiit Kolk. Foto: Erakogu

Puidu põletamine Narva elektrijaamade kateldes taastuvenergia tasu toel on olnud vägagi kasulik nii Eesti Energiale kui ka metsaomanikele, ent on ebaõiglane tarbija suhtes, kahjulik majandusele laiemalt ning pealekauba rikub kogu skeem poliitika mainet, kirjutab ASi Repo Vabrikud juhataja Tiit Kolk.

Tuleva aasta 1. jaanuaril lõpeb Narva Elektrijaamades hakkepuidust toodetava elektrienergia toetamise kolmeaastane periood. Nii näeb ette praegu kehtiv elektrituruseadus.

Sõna «praegu» on asjakohane, kuna toetusperioodi pikendamise soovi on väljendanud elektritootja ja ka metsamajandaja (vt RMK juhatuse esimehe väljaütlemisi Postimehe veebiversioonis 4. juulil).
2009. aasta suvel riigieelarve kärpimise ja käibemaksutõusuga ühes kobaras seadustatud põlevkivi ja puidu koospõletamise toetusskeemi võib õigusega nimetada «Eesti metsamajanduse elavdamise riiklikuks eksperimendiks».

Nimelt oli toetusskeemi jõuline laiendamine tingitud müügiraskustest RMKs ja tolleaegse keskkonnaministri Jaanus Tamkivi soovist aidata oma valdkonna ettevõttel kriis üle elada elektritarbija toel (õigem oleks öelda – arvel).

Hiljem täiendas skeemi majandusminister Juhan Parts, kes muutis toetuse saamiseks tarviliku tõhususe piirnormi Narva Elektrijaamadele jõukohaseks. Piirnormi vähendati 75 protsendilt 40 protsendini. Võimu nii jõulist ja kiiret sekkumist ühe majandussektori huvide kaitseks annab meie ajaloost otsida.

Kolme aastaga on RMK tarninud ja Eesti Energia põletanud 1,2 miljonit tihumeetrit puitu*. Puidu ostuks kulus 42 miljonit eurot ja selle põletamisel saadi 70 miljonit** toetusi. Tundub uskumatu, kuid puiduost muutus kulust tuluks.

Eesti Energia tõusis RMK suuruselt teiseks kliendiks. Eesti Energia osa Eestis varutavast küttepuidust kasvas mõne kuuga pooleni. Nii RMK kui ka Eesti Energia saavutasid häid majandustulemusi ning toetasid riigieelarvet dividendidega.

Suuremad hakkepuidu tootjad, kes hekseldasid tarnitud ümarpuidu Narva kateldele sobivaks, parandasid oma positsioone ärilehe edukate ja rikaste edetabelites. Taastuvenergia osakaal suurenes tootmisportfellis järsult ja ületas 2011. aasta lõpuks seatud eesmärgi poole võrra. See lubab 2020. aasta eesmärgi saavutada juba sel aastal, seitse aastat enne tähtaega.

Küttepuidu hind tõusis eksperimendi järel 50 protsenti, mis omakorda vedas üles puidust toodetud soojuse hinna kaugküttevõrkudes ja kodudes. Poole võrra tõusis taastuvenergia tasu. Küttepuidu tarbimine tööstuses vähenes, lõppes küttepuidu eksport Eesti mandriosa sadamaist. Tegevuse lõpetas Pärnu plaadivabrik. Küttepuidu hind Eestis kasvas ja jäi püsivalt kõrgemaks kui lähinaabritel.

Töökohti ei tekkinud
Ehkki küttepuidu nõudlus ja hind kasvasid järsult, ei suurenenud raiemahud ega töökohtade arv, millega kasusaajad toetusskeemi vajalikkust avalikkusele põhjendasid. Raiemahud on endiselt kolmandiku võrra allpool 2000. aastate tipptaset ja  poole võrra MAK­i (metsanduse arengukava aastani 2020) eesmärkidest väiksemad.

Töökohti maal juurde ei tulnud. Teisiti ei saanudki minna. Kui tahes suur küttepuidu nõudlus ei kompenseeri vähest paberipuu ja palgi nõudlust, kuna küttepuu moodustab kõigest 15 protsenti raiemahust.

Liiga väike raiemaht ja suur nõudlus on püsivalt kõrge küttepuidu hinna põhjuseks.

Saaste ei vähenenud
Põlevkivi tarbimise vähenemisest puidu kasutamise arvel ei ole elektritootja teada andnud. Vastupidi: meid on korduvalt teavitatud rekordilistest põlevkivi kaevandusmahtudest. See viib mõttele, et põlevkivi ei tarbitudki vähem või ei olnud vähenemine vastavuses kulunud puidu hulgaga.

Keskkonnaministeerium teatas 2012. aasta aprillikuu aruandes, et poolkoksi ja koldetuha (põlevkivijääkide) ladestamine kasvas 2010. aastal 20 000 tonni võrra ja jõudis rekordilise miljoni tonnini.

Kuivõrd puiduhakke  ja põlevkivi kütteväärtus on ligilähedane (tonn haket annab sama palju soojusenergiat kui tonn põlevkivi), võinuks eeldada vähemalt poole miljoni tonni põlevkivi kokkuhoidu, koldetuha ladestamise vähenemist ja selle fakti avalikustamist.

Soojuse hind tõusis
Taastuvenergia tasudele lisaks kandis tarbija ka küttepuidu ja soojusenergia kallinemisest tuleneva kulu, mille suurust võib hinnata taastuvenergiatasule ligilähedaseks.
Olgu näidetena toodud ajavahemikul 2009–2012 Haapsalu hakkega köetavas  kaugküttepiirkonnas soojuse piirhinna 48-protsendiline tõus. Valgas kerkis odavama Läti importhakke tõttu hind mõnevõrra vähem, «vaid» 34 protsenti (www.erakyte.ee).

Kohalikul kütusel põhineva soojusenergia hinnatõusu võib üleüldise majanduslanguse taustal põhjustada ainult poliitika jõuline sekkumine turusuhetesse.
Paneb imestama, miks keegi (omanike liidud) pole siiani protesteerinud? Seesugune hinnatõus ei ole paratamatus, millega tuleks vaikides leppida.

Muud kahjud
Eksperimendi järel vähenes tarbija võime osta kaupu ning investeerida, mis kahandas nii maksutulusid kui ka majanduskasvu. Rahva elatustase suruti alla ilma hädavajaduse või ülla eesmärgita.

Eksperiment kahjustas poliitikute ja taastuvenergeetika mainet, kuna tarbija vaatevinklist on ebaõiglane 70 miljoni euro suurune toetus 40-protsendilise kasuteguriga elektritootmisele Narvas. Eesti Energia ja RMK arvates eksperiment õnnestus.

Veelgi enam, seadust tuleb nende arvates muuta, et sama skeem saaks jätkuda.

Mis meid ootab?

Juhul kui seadusandja kehtivat seadust elektritootja ja metsaomaniku huvides ei muuda, väheneb puidu koospõletamine Narvas järgmisel aastal oluliselt või lõpeb sootuks.
Seaduse mõjul kahaneb tuleval aastal taastuvenergia tasu ning väikese hilinemisega ka soojuse hind puiduga köetavates kaugküttepiirkondades (viimane oleneb siiski ka konkurentsiameti teovõimest).

Hinnalanguse tagajärjel taastub küttepuidu eksport mandrilt ja väheneb küttepuidu import Lätist. Sadamaid ootab suurem käive. Hoo saavad sisse küttepuitu toormena kasutavad ettevõtted ning nende toodangu eksport kasvab. Tööstuses tekib töökohti.

RMK ja Eesti Energia on sunnitud dividendivoo säilitamiseks parandama majandustegevuse tõhusust, vähendama kulutusi ja pöörduma näoga ostjate poole.
Tarbijad hoiavad elektriarvetelt aastas kokku 20 miljonit eurot ja teist samapalju küttearvetelt hakkega köetavates piirkondades. See pehmendab elektrituru avanemisega seotud hinnatõusu ja tõstab elatustaset.

Levib positiivne uudis, et mõni kaup läheb ka odavamaks ja meil on lootust paremale tulevikule. Paraneb poliitikute allakäinud maine. Väheneb ebaõiglus – olukord, kus vaene toetab rikast.
Mis puudutab metsamajandajate hirme retsessiooni ees, siis meenutan Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa, RMK nõukogu ja riigikogu liikme Tõnis Kõivu ning majandusminister Juhan Partsi aastataguseid kinnitusi: küttepuit on maailmaturu kaup ja Eesti Energia tarbimine ei mõjuta kuidagi Eesti puiduturgu.

Mõistlik biomassi kasutamine
Aga jätkem iroonia. Muidugi mõjutab iga uue suure tarbija lisandumine või kadumine küttepuidu hinda oluliselt, kuna küttepuidu transport on Eestis kehtivate kaalupiirangute tõttu kallis ning raiemaht piiratud. Küttepuidu hind kasvab 50 protsenti, kui seda 200 km kaugusele vedada. Seetõttu on küttepuitu kõige mõistlikum kasutada võimalikult raielangi lähedal.

Selles suunas ongi asjad arenenud. Eksperimendi algusest on Eestis lastud käiku ja rajamisel nii palju hakkel töötavaid uusi katlaid, et kogu küttepuidu saabki ära tarvitada kohapeal. Näitena võib nimetada Kuressaare, Rakvere, Sillamäe, Helme, Pärnu, Valga, Kehra ja Paide kõrge kasuteguriga uusi koostootmisjaamu. Lisaks veel kümned katlamajad väikelinnades ja vallakeskustes, kõik palju kõrgema kasuteguriga kui Narva Elektrijaamade 40 protsenti.

Küttepuidu siseturg on Eestis piisavalt suur, see kasvab ja võimaldab metsaomanikul oma kaupa realiseerida toetusi kaasamata ja elanikkonda koormamata.
Loomulikult võib ja ehk on teatud tingimustel ka mõistlik Narvas puitu põletada, aga turutingimustel, toetuseta. Kehtivat seadust ei tohi paari ettevõtte huvides muuta. Isegi mitte siis, kui need on riigile kuuluvad suurettevõtted.

*) saadud autori arvutuse tulemusel toetuse summast lähtudes, avalikud andmed puuduvad.
**) Eleringi andmeil moodustas summaarne toetus Narva Elektrijaamadele 2012. a maikuu seisuga 53 miljonit eurot, mis kasvab 70 miljoni euroni aasta lõpuks, kui põletamine samas tempos jätkub.