Tallinlane Marko Nemberg kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et Tallinn eelistab ühistransporti piitsa toel, samas kui välismaal pakutakse tavaliselt lisaks ka präänikut.
Marko Nemberg: miks on linlased bussiradade vastu?
Tallinna ühistranspordipoliitika on pealtnäha täiesti euroopalik, kuna autode väljasurumine linnaliiklusest on Euroopa pea- ja suurlinnade poliitika juba 80ndate lõpust alates.
Siinkohal tuleb nentida, et olen korraliku ühistranspordi väga suur pooldaja, kuid seda tingimusel, et liiklus on hästi organiseeritud.
Ühistranspordi läbisurumiseks on alati kasutatud piitsa ja prääniku meetodit, kuid Tallinnas on unustatud präänik ja käimas on kirglik piitsutamine.
Enamik mu tuttavaid pole samuti ühistranspordiradade vastu, kuid nad ei saa nõustuda selle läbisurumise viisiga. Tuleb ju nentida, et salajased ja öö varjus tehtud muudatused, millele pikemalt pole mõeldud, on vale käik ja toob garanteeritult kaasa avalikkuse hukkamõistu, mille tulemusi näeme tõenäoliselt järgmisel KOV-valimistel.
Tallinn on võtnud selge hoiaku, et ühistransport on prioriteet. Tubli, nii see peabki olema, kuid mitte kaasliiklejate arvelt.
Tallinnas on mitmeid piirkondi, kus ühistranspordi ligipääs on raskendatud, intervallid pikad ja puuduvad alternatiivsed teelõigud või ühendused.
Kui liiklusvahendit tuleb mitu korda vahetada ja ooteajad ületavad 10 minutit, siis on raske autovõtmeid koju jätta. Hetkel väljuvad bussijaamast Pärnu ja Tartu bussid iga 30 minuti tagant, kuid on linnaliine, mida peab millegipärast sootuks kauem ootama.
Tahtmatult on jäämas mulje, et ummikute elimineerimise asemel annab Tallinn endast kõik, et neid veelgi rohkem tuleks ja nad kauem kestaksid.
Bussiradu on tõmmatud kohtadesse, kus puudub nende järele vajadus ja on teada, et tegemist on tiheda autoliikluse alaga.
Samuti on irooniline kuulda ametnike seletusi Viru ringi erakordselt suure transiitliikluse kohta, kui liiklus on Teatri väljakult suunatud ümbersõidule Solarise keskuse juurde, mille tänavad on kitsad, kus sõidavad regulaarselt kaubaautod ning lisaks ka Eesti Panga ning Ameerika suursaatkonna ametiautod.
Antud tänava läbivoolavus on juba täna raskendatud ning koormatud on ka Liivalaia tänav. Paraku ei lähe sealne olukord lähitulevikus mitte paremaks, vaid hoopis hullemaks.
Kallis Tallinna linnavalitus ja transpordiamet, kui te mõtlete muudatustele, siis võtke lähinaabritelt õppust ja investeerige enne uuenduste tegemist nii ühistranspordivõrku, parklasüsteemi kui ka jalgrattateedesse.
Autojuhtidel jääb üle vaid ennast lohutada teadmisega, et ollakse mõne hullumeelse ajaloolise eksperimendi tunnistajateks.