Sajad inimesed nõuavad ESMi rahvahääletust

ESMi kohtuotsus. Foto: Peeter Langovits (mobiilifoto)

Üle 300 inimese on andnud internetis Petitsioon.com keskkonnas allkirja riigikogule adresseeritud pöördumisele, mis kutsub üles panema Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumist rahvahääletusele.

Kui lisada ka üleskutsele Facebookis toetust avaldanud isikud, läheneb koguarv 600-le, samas figureerivad mitmed nimed mõlemas nimekirjas.

Rahvakirja on algatanud Sven Kivisildnik, Mati Väärtnõu ja Alar Sudak. Allakirjutanute seas on tuntumatest nimedest näiteks riigikogu liige Juku-Kalle Raid (IRL), kirjanikud Berk Vaher ja Vahur Afanasjev, poliitikud Andres Ammas ja Tarmo Lausing, endisest teletähest munitsipaalametnik Üllar Luup, ajaloolane Jaak Valge ja haridusteadlane Tiiu Kuurme.

Pöördumisele allakirjutanud toetavad enda sõnul neid üheksat riigikohtunikku, kes olid eriarvamustel Riigikohtu üldkogu 12. juuli otsuse suhtes.

«Riigimehelikes eriarvamustes on põhjalikult analüüsitud vastuolud ja vead, milles Riigikohtu üldkogu eksis. Ühise seisukohana on eriarvamustes esitatud nõue, et riigikogu peab korraldama ESM ratifitseerimiseks rahvahääletuse,» seisab pöördumises.

Riigikohtu üldkogu otsusas 12. juulil kümne häälega üheksa vastu, et Eesti põhiseadus lubab meil liituda Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM), millega võtame endale kohustuse käendada 1,3 miljardi euro ulatuses võlakriisis siplevatele riikidele antud hädaabilaene.

Pöördumise täistekst

ESM rahvahääletusele!

Austatud riigikogu,

Meie, allakirjutanud, toetame Riigikohtu üheksat riigikohtunikku, kes olid eriarvamustel Riigikohtu üldkogu 12. juuli ESM otsuse suhtes. Riigimehelikes eriarvamustes on põhjalikult analüüsitud vastuolud ja vead, milles Riigikohtu üldkogu eksis.

Ühise seisukohana on eriarvamustes esitatud nõue, et Riigikogu peab korraldama ESM ratifitseerimiseks rahvahääletuse.

«Olen seisukohal, et Põhiseaduse täiendamise seadus ei anna Riigikogule õigust ratifitseerida ESM-i ilma rahvahääletust korraldamata». Jüri Ilvest, riigikohtunik http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222548595

«Kuna tegemist on põhiseaduse aluspõhimõtete riivega, mis on sätestatud põhiseaduse esimeses peatükis, siis on selliste riivete lubatavuse üle põhiseaduse §-st 162 tulenevalt õigus otsustada üksnes Eesti rahval kui suveräänil.» Tambet Tampuu, riigikohtunik http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222548597

«Põhiseaduse § 162 sätestab selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt, et põhiseaduse I peatükki «Üldsätted» ja XV peatükki «Põhiseaduse muutmine» saab muuta ainult rahvahääletusega. Just nimelt muuta: põhiseaduse täiendamisega ei ole võimalik anda Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse aegumatusele ning võõrandamatusele kui aluspõhimõttele teistsugust sisu ja eesmärki selliselt, et muutumata jääks ühtne aluspõhimõtete süsteem tervikuna.» Jaak Luik, riigikohtunik http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222548598

«Sestap peamegi mitmes mõttes diskuteeritavaks otsuse p-i 223 teksti: «Üldkogu on seisukohal, et PSTS § 1 tuleb käsitada nii volitusena ratifitseerida Euroopa Liiduga liitumisleping kui ka tulevikku suunatud volitusena, mis lubab Eestil kuuluda muutuvasse Euroopa Liitu. Seda tingimusel, et Euroopa Liidu aluslepingu muutmine või uus alusleping on põhiseadusega kooskõlas. Samas ei ole üldkogu hinnangul PSTS volituseks legitimeerida Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti riigi pädevust Euroopa Liidule.

Seetõttu peab eeskätt riigikogu iga Euroopa Liidu aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas Euroopa Liidu aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule, seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive.

Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust. Neid nõudeid tuleb arvestada ka siis, kui ESML toob kaasa muudatusi ELTLis ja ELLis.»

Soovime rõhutada kahtlusi, millest tegelikult kantuna on kirja pandud otsuse p 223, otsuse viimane ja lugeja jaoks ilmselt eeskätt kõlama jääv punkt. Need on kahtlused selles, et kas siiski juba ESML ise ei kujuta sisuliselt niisugust ELi aluslepingute muutmist, mis oleks tinginud nõusoleku küsimist rahvalt.»

Riigikohtunike Henn Jõksi, Ott Järvesaare, Eerik Kergandbergi, Lea Kivi, Ants Kulli ja Lea Laarmaa eriarvamus, http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222548596