Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et kui käsud-keelud hakkavad midagi kasulikku takistama või riik ei suuda nendest kinni pidamist tagada, on neid järelikult liiga palju.
Jaan Ginter: reegleid on liiast, kui need takistavad kasulikku
/nginx/o/2020/03/28/13030221t1he7ac.jpg)
24. juuli 2012, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnes kohas on meil kindlasti õigusnorme liiga palju ja mõnes kohas on õigusnorme liiga vähe.
Näiteks kohtusüsteemi kohta on põhiseaduses tõenäoliselt regulatsioon liiga detailne, mis on sundinud seadusandjat mõnda vajalikku lahendust mitte kasutama ning mõne lahenduse valikuks on tulnud kasutada mõnda kõverteed.
Kuid mõnes kohas on seadusandja kahtlematult jätnud reguleerimata küsimusi, mis peaksid olema seaduse tasemel reguleeritud.
Näiteks kõrghariduse tasuta süsteemile üleviimisel jäi seadusandjal lahendamata küsimus, kuidas ja milliste reeglite alusel ülikoolide rahastamine uue süsteemi järgi toimuma hakkab, ning selline olukord on tekitanud võimaluse, et täitevvõim võib hakata ohustama ülikoolide autonoomsust.
Üldisemal tasemel arutledes on normide üleliigsuse märgiks asjaolu, et normid hakkavad midagi kasulikku takistama või ei suuda riik normidest kinni pidamist tagada.
Ning normide puudusele viitab see, kui mõnes sfääris kokkuleppele jõudmised kipuvad võtma liiga palju aega, saavutatavad kokkulepped kipuvad kalduma ühiskonna jaoks ebasoovitavasse suunda või regulatsiooni puudumine jätab liiga palju otsustamisõiguse kuritarvitamise võimalusi.
Postimehe arvamusportaal küsib eilsest Mikk Salu artiklist tulenevalt täna erinevate valdkondade ekspertidelt kommentaare teemal, kas Eestis on liiga palju seadusi, käske-keelde.