Juhtkiri: nutikate noorte olümpiaad Eestis

Foto: Urmas Nemvalts.

See reaalteaduslik nutikus, mis laotus rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi osaliste näol eelmisel nädalal Tartus ja koondus eile Tallinnas ürituse lõpetamisele, ei jää rahvusvaheliselt tipptasemelt grammigi all sportlikule talendile, mis hiljuti täitis U19 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel Eesti vutiväljakute muru, või loomingulisusele, mida imasid endasse eelmisel aastal Põhuteatri seinad.

Taas kord on Eesti korraldanud ühe suuremõõdulise rahvusvahelise ürituse. Kui kultuuri ja spordi valdkonna tähtsündmuste ja nende kõrgetasemelise korraldusega hakkab meie publik juba ära harjuma, siis füüsikaolümpiaadi õnnestunud korraldamine annab tunnistust ka Eesti teadushariduse küpsusest ja kvaliteedist.

Füüsikaolümpiaad pälvis rahvusvaheliselt erialaorganisatsioonilt ja osalejatelt kiidusõnu, millelaadsetega oleme Eestis harjunud: suurepärane korraldus, uudsed ja elegantsed IT-lahendused, pühendunud eestvedajad ja vabatahtlikud. Nii meie endi jaoks kui maailma silmis kinnistab see Eesti tiigrikuvandit.

Nagu selliste ürituste puhul ikka, on korraldajariigi kasu keeruline mõõta, sest see ulatub kaugemale osalejate poolt täidetud hotellidest ja soetatud suveniiridest. Korraldajate kogutud kogemus, maailma tippülikoolide karjääripäev ja avalikkusele suunatud populariseerivad üritused rikastavad meie vaimset varamut ja võivad anda uue suuna nii mõnegi Eesti noore elule.

Rahvusvahelised olümpiaadid on vaieldamatult suunatud andekatele noortele, tõelisele tulevasele teadus­eliidile. Eestis toimib erilise teadushuviga laste leidmise ja nende ande väetamise süsteem hästi, mida tõestavad ka pidevalt olümpiaadidelt võidetavad medalid.

Eesti delegatsioonist ainsana kuldmedali pälvinud (ehk 45 parema seas olnud) Tallinna reaalkooli õpilane Jaan Toots oli vaid nädal varem naasnud kuldmedaliga Singapuris peetud bioloogiaolümpiaadilt ning neil päevil lahendab juba Washingtonis keemiaolümpiaadi ülesandeid.

Erilised noored vajavad erilist keskkonda ja sel moel võrsuvad isiksused toovad tulevikus Eestile tulu ja tunnustust, tegutsegu nad talentidena kodus või võõrsil. Kuid olümpiaadisära kõrval ei tohi siiski kunagi unustada, et edu ei saa tugineda ainult tippudele.

Noorte kasin huvi loodus- ja täppisteaduste vastu on Eestis jätkuvalt probleem, millega tuleb tegeleda varasemas staadiumis kui ülikooli sisseastumisel tudengikandidaate tasuta sülearvutitega meelitades.

Eesti Füüsika Selts on haridusprobleemide mõtestamisel ja lahenduste otsimisel olnud üks aktiivsemaid osalisi. Loodetavasti aitab olümpiaadiga seotud kogemus ja tunnustus nüüd asjaomastel koguda rohkem otsustajate ja avalikkuse tuge, et tippe toetav püramiidipõhi laieneks.