Eestlastele meeldib, kui meil on kõik see, mis välismaal, ja soovitavalt isegi pisut enam. Nii et kui Brüsselis on üks pissiv poisike Manneken Pis, siis ei saa Eestigi kehvem olla.
Hanneli Rudi: Eesti teeb Brüsselile ära
19. juuli 2012, 17:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Google Street View avas oma Eesti rakenduse ja lehelugejad kutsuti üles saatma vahvaid kaadreid, saabus suur hulk pilte tee ääres püksid rebadel seisvatest täiselujõus mehepoegadest ning paljud neist piltidest polnud tehtud mitte paksu karulaane veerel, vaid linnatänavatel ja parkides.
Erinevalt maailmakuulsast Brüsseli sümbolist Manneken Pisist ei seostu tee ääres palja tagumikuga seisvad eesti mehed kahjuks õilsate legendidega, vaid hoopis kehva lastetoaga.
Muidugi ei saa välistada, et eesti meeste tervis on nii kehv, et paljud neist kannatavad ägedate haigushoogude all, mis ei lase neil näiteks astuda kolm sammu tiheda põõsa taha, vaid sunnib ihu kergendama otse Tallinna linnapiiril asuva aianduspoe ees, tiheda liiklusega maantee ääres. Paarisaja meetri kaugusele bensiinijaama WCsse minek käib aga ilmselt nii põdurale autojuhile üle jõu.
Tegelikult on see vana probleem, mis häirib peale turistide ka paljusid Eesti inimesi, ja on häirinud juba aastaid. Kümmekond aastat tagasi kirjutas üks vanema põlve ajakirjanik sellest, kuidas Eesti tõelisteks kevadekuulutajateks on avalikult ihu kergendavad mehed.
Kahjuks ei ole aastate jooksul need mujal maailmas tundmatud kevadekuulutajad kuhugi kadunud, vaid neid kasvatatakse usinalt juurde. Näiteks jaanipäeva õhtul otsustas üks viie-kuue-aastane eesti poiss ihuhäda leevendada Lennusadama mängualal oleval laeval, laskmata end häirida teistest seal olnud lastest ja nende vanematest. Ka poisi isa ei teinud asjast mingit probleemi. Aga Euroopa kultuuriruumis, kuhu Eesti nii väga kuuluda tahab, ei ole selline käitumine normaalne.
Kuidagi võib ju tee ääres toimuvat põhjendada sellega, et aluspesu kandmise kultuur on siin maal vaid kõigest pisut enam kui sada aastat vana ja veel eelmise sajandi 30ndatel õpetas riik rahvast käsu korras käimlat kasutama. Baltisaksa mõisnikud pidasid eestlasi küll rumalaks, aga saja aasta jooksul võiks midagi ikka selgeks saada.
Paljud vist ei tea, et tegelikult on Brüsseli kesklinnas olemas ka pissiv tüdruk ehk Jeanneke Pis ja veel mõne aasta eest levis Soomes noorte neidude seas omapärane protestiliikumine: ihuhädasid tehti keset rahvarohkeid kohti. Loodame, et eesti naised Jeannekesest ega põhjanaabritest eeskuju ei võta. Niigi on juba piinlik.