/nginx/o/2011/08/14/708322t1he3f3.jpg)
Paljud soomlased hääletasid 1994. aasta rahvahääletusel Euroopa Liitu astumise poolt, uskudes, et liikmesus pakub turvalisust. Samal moel põhjendasid Soome juhid liitumist Euroopa rahaliiduga. Soome endine peaminister, sotsiaaldemokraat Paavo Lipponen pidas muu hulgas tähtsaks seda, et Soome oleks Euroopa Liidu tuumikus ehk viibiks kõigil koosolekutel, kus otsustatakse ELi tuleviku üle.
NATOst, mis oleks selgelt Soome-suguse maa turvalisuse tagamisel tähtis, ei suudetud siis ega suudeta ka praegu rääkida ilma soometumise ajast pärit taaga mõjuta.
Soomes räägitakse NATOst nimelt kui sõjalisest liidust ja mitte oma liikmete kaitsele pühendunud organisatsioonist. Aruteludest jääb mulje, justkui oleks NATO Soomele mingisugune oht.
Nüüd, kui euroala on raskustes, on Soome poliitikute suhtumine Euroopa Liitu selgelt muutunud (vähemalt kõnede tasemel). Sotsiaaldemokraatide esimees, rahandusminister Jutta Urpilainen esineb Soomes «raudse juhina», kes ei anna garantiikõnelustel järele Kreekale ega Hispaaniale. Jah, Urpilainen on lugenud arvamusküsitlusi. Tema jäik esinemine on kasvatanud sotsiaaldemokraatide populaarsust.
Kokoomuse parlamendifraktsiooni esimees Jan Vapaavuori seadis Helsingin Sanomatele antud usutluses küsimuse alla Hispaanialt Soomele lisagarantiide nõudmise mõttekuse.
Seepeale süüdistas näiliselt pettunud Urpilainen Vapaavuorit «Hispaania meeskonnas» mängimises. See on vägagi kummaline ütlus ministrilt juhul, kui tema eesmärk ikka on euro ja euroala päästmine. Praeguses olukorras ei peaks rääkima eri riikide meeskondadest.
Teised Euroopa riigid ei nõua ei Kreekalt ega Hispaanialt lisatagatisi. On päris raske uskuda, et selleski asjas on Soome juhid ülejäänud Euroopast nii palju targemad.
Aga Soomes on sügisel kohalikud valimised ja mõistagi tahavad poliitikud, et nende erakonnad oleksid valimistel edukad. Niisiis saab Hispaanialt nõutud tagatisi kasutada edukalt vallavolikogude valimisvõitluses.
Soomes on opositsiooni populaarsus vähemalt praegu selgelt väiksem kui oli Keskusta ja Põlissoomlaste toetus eelmise aasta parlamendivalimiste ajal. Nii on hoolimata sellest, et opositsioon on kogu aeg seadnud küsimuse alla nende garantiide piisavuse, mis Soome on Kreekalt ja Hispaanialt saanud.
Põlissoomlaste esimees Timo Soini on kõvahäälselt nõudnud garantiilepingute avalikustamist. Ütles ju Soini mõne aja eest, et Kreekalt saadi tagatiseks «pingviinitopis».
Igal juhul väideldakse Soomes praegu vilkalt euroala tuleviku üle, ent see väitlus ei kulge just eriti soosivas vaimus. Peaaegu iga päev hinnatakse meedias seda, mida tähendaks Soomele euroala lagunemine ning millised tagajärjed oleks sellel, kui Soome võtaks uuesti kasutusele marga.
Kaugel-kaugel paistavad olevat umbes kümne aasta tagused Soome juhtide jutud, et euro on turvalisust pakkuv kodukindlustus.
Soome parlamendi esimees, sotsiaaldemokraat Eero Heinäluoma on teatanud, et kui Hispaania ja Soome tagatise-kõnelustel jõutakse Soomet rahuldava kokkuleppeni, kutsutakse parlament kokku keset suvepuhkust, käesoleva nädala neljapäeval ja reedel, et lepingut arutada. Eile nii otsustatigi.