Mihkel Veiderma

FOTO: Erakogu

British Petroleumi järjekordne mainekas energiaalane aastaülevaade iseloomustab 2011. aastat pealkirjas toodud märksõnade seoses.



Tõepoolest nii araabia kevad kui ka Jaapani maavärisemise ja tsunami järelkajad kutsusid esile vapustusi globaalsel energiaturul. Katked naftatarnetes viisid toornafta hinna enneolematult kõrgele – 110 dollarini barreli kohta, tuumaenergeetika sai tõsise tagasilöögi, vähenedes 2010. aasta mahust 4,3% võrra, sh Jaapanis 44%, Saksamaal 23%. Vapustused  andsid õppetunni varuvõimsuste ja  -tarnekanalite ning turu paindlikkuse olulisusest, kuid ei suutnud globaalselt oluliselt muuta harjumusi energia tarbimises ega halvata pidevust energiavarustuses, küll erinevustega regiooniti.

Ikkagi kasvas 2011 primaarenergia tarbimine maailmas vastavuses juba pikemaajalisele tendentsile – 2,5% võrra, suurim oli kasv Hiinas – 8,8%, Euroopa Liidus, mis tarbis 13,8% maailma energia tarbest, seevastu vähenes see 3,1%.

Fossiilkütuse osa maailma energiatarbes oli endiselt suur – 87%, nafta andis sellest ca 1/3, maagaas 1/4, kivisüsi ülejäänu. Tootmise kiire ümberkorraldamisega tugevdasid Lähis-Ida riigid oma juhtpositsiooni naftasaaduste ja gaasitarnetes. Nafta ekspordi vähenemise Põhja-Aafrika maadest 32,8% võrra kattis mobiilselt selle 36,2-protsendiline kasv Lähis-Ida maadest. Märkimisväärselt kasvas vedelgaasi transport meritsi, jõudes gaasikaubanduses 1/3ni, valdavalt Katarist, suurimas mahus Jaapanisse. Suurimaks gaasi eksportijaks torutranspordi kaudu oli Venemaa, valdava osa sellest said Ukraina ja Saksamaa.  Maagaasi tootmises tegi kildagaasi kasutuselevõtuga põhimõttelise hüppe üles USA. Euroopa Liidu nafta ja maagaasi omatoodang (valdavalt Põhjamerest) aga vähenes, sõltuvus importtarnetest suurenes veelgi.  Kivisöest on laiemalt, ka Euroopas, kujunenud puhverkütus, mis päästab hädast teiste energiaallikate ärajäämise või nappuse korral. Kivisöe kasutus kasvaski teistest fossiilkütustest rohkem, ühe aastaga koguni 5,4%, Euroopa Liidus 3,6%! Mis ka ette ei võetaks, CO2 emissiooni vähendada pole õnnestunud.

Tuuma- ja hüdroenergia osatähtsus maailma 2011. aasta energiabilansis oli enam-vähem võrdne – 5–6%, tuumaenergia suurimateks tootjateks olid jätkuvalt USA ja Prantsusmaa. Taastuv­energia tarbimine on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 0,7%-lt 2,1%-ni (Euroopa Liidus 5%-ni), kasvades eelkõige tuule­energia kasutuses elektri tootmises, vähem biomootorikütuse saamiseks.

Põlevkivi British Petroleumi ülevaates ei kajastu. Balti riikidest esineb ülevaates vaid Leedu, küllap sealse tuumajaama pärandina. Nähtavasti meie väiksuse tõttu pole meilt andmeid päritudki. Eesti statistikas aga primaarenergia kasutuse bilanssi energiaallikate järgi polegi, üleminekul elektri vabale turule on seda koostada veelgi raskem. Küll saame võrdluseks kätte, et energiakasutus Eestis vähenes 2011. aastal 4% võrra, taastuvenergia osa tarbitud energias jõudis 10,7 %-ni. Ühest küljest hästi, teisalt aga peavad  tarbijad «rohelise elektri» toetusena täiendavalt kinni maksma. Hinnanguliselt üle poole Eesti primaarenergia kasutusest annab põlevkivi. Mis parata, elektri tootmises põlevkivile veel alternatiivi pole. Kas reaalselt tekib põlevkivile uus väljund mootorikütuse tootmise näol, see peaks selguma lähema paari aasta jooksul.