Raske otsus

Märt Rask. Illustratsioon: Illustratsioon: Andrus Peegel

ESM. Viimane piir meie iseotsustusõiguse loovutamisel Euroopa Liidule on käes. Edasiseks on vaja rahva nõusolekut referendumil.
 

Kõigi jaoks häid valikuid õigupoolest polnud. Kas võtta raskustes Euroopa ees vastutus või jääda kõrvale, kui teised abistavad. Euroopaliku käitumise võit oli riigikohtu üldkogus õhkõrn. Üks hääl otsustas. Skeptikud ütlevad, et see hääl oli poliitiline ja kuulub Reformierakonna abiga riigikohtu esimeheks saanud Märt Raskile. Mingis mõttes on neil õigus selliseid järeldusi teha, ometi solvab selline väide Raski isiklikult.

Nii lõhki kui Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) otsusega pole riigikohtu üldkogu kunagi läinud. Võib öelda, et laias laastus pooled riigikohtunikud olid ESMile jah-sõna andnud otsuse vastu.

Ja olid resoluutselt vastu. «Ma olen nõutu, hämmingus» – nii sõnastas oma eriarvamuse tsiviilkolleegiumi liige Jaak Luik. Karmid sõnad riigikohtunikult ühe kohtuotsuse kohta.

Sama kriitiline oli kriminaalkolleegiumi liige Jüri Ilvest. Ta leiab, et ei saa jaatada teooriat, mille järgi saavad globaliseeruvas maailmas kõik mõisted (sh suveräänsus) uue üldimbuva sisu. Selle uue sisu kohaselt loovutavad kõik edaspidi «vabatahtlikult» aastatuhandete jooksul loodud identiteedi elemente.

See, et riigikohus ESMi heaks kiitis, võtab riigikohtuniku hinnangul meilt iseotsustamise võimaluse. Põhilise kriteeriumi, mis määrab oma riiki vääriva rahva õigusliku staatuse.

Nii tuliseid vaidlusi kui ESMi asjus polevat riigikohtu ruumides hulk aega toimunud. Üldkogu vaatab aastas keskmiselt läbi tosinkond asja. Ent ESMi vaidlus oli kohtunike jaoks põhimõtteline. Ja üheksal ESMi vastu hääletanud kohtunikul on õigus olla kriitiline. Ent kohtuotsust tuleb siiski austada.

Sisuliselt jäi ESM kaotajaks kahes riigikohtu kolmest kolleegiumist. Tsiviilkolleegiumi seitsmest liikmest viis oli ESMi vastu. Kriminaalkolleegiumi kuuest liikmest andsid ESMile punase kaardi neli. Euroskeptikute võit oli seega juba käeulatuses.

Ent halduskolleegiumi viis riigikohtunikku olid ühel meelel: ESM peab võitma. Võib-olla ongi halduskolleegiumi üksmeelne otsus riigikohtunike seas kõige pädevam. On ju nemad kohtunikud, kes otsustavad õiguslikult ühtede keerukamate vaidluste üle – need on riigihangete, äriõiguse ja planeeringutega seotud kohtuvaidlused.

Ja kui sealt tuli ESMile üksmeelselt roheline tuli, siis võiks järeldada üht: ilmselt nii ongi õige. Igatahes võttis õiguskantsler Indrek Tederi käik viia ESMi üle otsustamine riigikohtusse maha palju küsimusi.

Sellega tõmmati maha ka selge joon – siitmaalt jookseb viimane piir. Iseotsustusõiguse veelgi enam euroliidule loovutamine nõuab juba põhiseaduse muutmist ja referendumit.