Juhtkiri: surve jätkub

Venemaa president Vladimir Putin Foto: SCANPIX

Venemaa naabrid Aasias ja Euroopas vabatahtlikult Euraasia Liitu ei kipu

Eelmise aasta sügisel avaldas Vladimir Putin, kes oli siis veel Venemaa peaminister, hulga programmilisi artikleid. Ühes neist käis ta välja Euraasia Liidu loomise idee (Izvestija, 3.10.2011). Kui lugeda seda artiklit, paistab kõik tore ja idealistlik. Juttu on kaubandustõkete kaotamisest ning kõikehõlmavast majanduslikust koostööst. Jagatud väärtustena märkis Vladimir Putin ära vabaduse, demokraatia ja turumajanduse reeglid.

Euraasia Liit on pigem pelgalt uus ja kõlav nimi vanadele ambitsioonidele kui mingi enneolematu algatus. Venemaa ajaloost on hästi tuntud hirm, et piiririigid ei jää ohututeks (väikesteks) naabriteks, vaid ühel hetkel lähtub nende poolt kogu Venemaa eksistentsi ähvardav rünnak. Hirmu lahendus on olnud oma territooriumi laiendamine naabrite arvelt. «Selline arusaam on fundamentaalselt erinev unistusest elada saarekesel Eesti koos püha sooviga, et meid rahule jäetaks,» kirjutas teenekas diplomaat Sulev Kannike (Diplomaatia nr 61, september 2008).

Ka ideed Euraasia Liidust käsitlevad vaatlejad kui katset tõrjuda Hiina mõju Kesk-Aasias ning Euroopa Liidu mõju Ukrainas ja Kaukaasias.

Kuna maad, mida Kreml uue lipu alla koguda tahab, pole sellest väljavaatest just üleliia vaimustusse sattunud, jätkab Kreml neile surve avaldamist viisil, mida oleme näinud vähemalt eelmise kümnendi jooksul. Nii Ukrainas kui ka Gruusias on selle aasta oktoobris tulemas parlamendivalimised ning Kremli mõjutustegevus on neis riikides eriti ulatuslik. Ukraina ise kaldub praegu vaatamata kõigile hädadele ja poliitilistele keerdkäikudele pigem Euroopa Liidu poole vaatama.

Kesk-Aasia riikides põrkuvad Venemaa ja Hiina majanduslikud huvid. Kaukaasia koridori ühel või teisel kombel enda kontrolli alla saamine on Venemaale vajalik selleks, et valitseda kaubateed Kesk-Aasia ja lääne vahel.

Kesk-Aasia riikide huvides pole enda ühemõtteline sidumine Venemaaga. Hiina ja Euroopa on selgelt rikkamad kliendid ning pealekauba ekspordivad need riigid peaasjalikult maavarasid, nagu ka Venemaa – tegu on pigem konkurentidega.

Putin võrdles oma Izvestija artiklis unistust Euraasia Liidust Euroopa Liiduga.

Püha usku, et Venemaa siht on avatud kaubandus, ei toeta teadmine, et läbirääkimised Venemaa ja Euroopa Liidu koostöölepingu üle on veninud juba viis aastat ning probleeme tekitab ka kaubanduse ja äritegevuse piirangute osas üksmeele leidmine. Seda hoolimata tõsiasjast, et Euroopa Liit on Venemaa suurim kaubanduspartner ja kõige olulisem välisinvesteeringute allikas.

Vladimir Putin rääkis oma artiklis harmoniseeritud majanduste kogumist, mis ulatuks Lissabonist Vladivostokini. Senine tegevus kõneleb aga pigem geopoliitilise ja kaubanduspoliitilise vägikaikaveo ning naaberriikidele surve avaldamise jätkumisest endisel moel.