:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2012/07/01/1193792t1h8e2b.jpg)
Laupäeval paariks tunniks Tallinna põiganud omanimelise majandusajakirja omanik ja peatoimetaja Steve Forbes tunnistab eksklusiivintervjuus Priit Pulleritsule, et kui Euroopa tahab end raskest majandusseisust päästa, tuleb võtta hoolega õppust, mis Eestis on õigesti tehtud.
Kui üritasite aastail 1996 ja 2000 saada vabariiklaste presidendikandidaadiks, rajasite oma kampaania proportsionaalse tulumaksu kehtestamisele. Eesti oli tollal üks väheseid riike sellise maksusüsteemiga. Kui palju pidasite Eestit tookord oma eeskujuks?
Olen proportsionaalset tulumaksu propageerinud juba 1980. aastate algusest. Tollal kehtis selline süsteem minu teada vaid Kanalisaartel ja Hongkongis.
Eesti oli riik, kellest sai alguse proportsionaalse tulumaksu sisseviimise laine kogu maailmas. Nüüd on selline maksusüsteem ligi veerandsajas riigis, sealhulgas Venemaal. Olen Eesti maksusüsteemiga olnud tuttav pikki-pikki aastaid, samuti Eesti majandusreformidega.
Miks on nii paljud riigid ikkagi proportsionaalse tulumaksu vastu, kui see teie arvates nii hea on?
Selline maksusüsteem põrkab ennekõike vastu ideoloogiat, kadeduse ideoloogiat. Teiseks, poliitikutele meeldivad keerulised maksusüsteemid, sest see tagab neile võimu. Ja maksudega tegelevad juristid vihkavad proportsionaalset tulumaksu.
Sellegipoolest seab üha rohkem riike sisse proportsionaalse tulumaksu, ja ma arvan, et ühel hetkel ärkab ka mõni Lõuna-Euroopa riik ning saab aru, et kui ta tahab end uuesti püsti ajada, siis on parem maksusüsteemi lihtsustada.
Eestil on parempoolne valitsus, teie vaated on ka parempoolsed ...
Ma nimetaks neid valgustatud vaadeteks.
... tahtsin küsida, kas praegusest kriisist aitaks kõige paremini välja vasak- või parempoolne majanduspoliitika?
Edasiliikumiseks oleks kõige parem, kui valuuta oleks stabiilne, nii et meid ei kummita hindade tõus ja muu selline. Samuti on oluline, et maksusüsteem toetaks majanduse kasvu. Teil Eestis on selline maksusüsteem juba olemas, USAs ja teistes riikides mitte.
Nüüd tuleb teha sama, mida näiteks Saksamaa tegi 1950. ja 1960. aastatel ja mida USA tegi 1980. aastatel – vähendada nii maksukoormust kui valitsuskulusid. Kui suurte riikide majandused seejärel taas kasvama hakkavad, läheb Eestil väga hästi. Edasi tuleb hoolitseda vaid selle eest, et äriajamine oleks lihtne. Itaalias on näiteks väga raske oma äri käivitada, samuti Kreekas. Seevastu Eestis, kui kasum uuesti investeerida, ei karistata sind uute maksudega.
Edu retsept on lihtne. Ainus häda on see, et paljud riigid ei taha seda retsepti järgida.
Kuidas te teate Eesti asju nii hästi?
Olen Eesti majanduspoliitikat jälginud 1990. aastate keskpaigast, kui hakkasite läbi viima suuri reforme, mis aitasid teid jalule saada. Eesti majanduspoliitika on olnud õige, nüüd on vaja, et teised ka seda järgiksid.
Olen Eestit alati imetlenud. 1980. aastatel, president Ronald Reagani ajal, juhtisin Radio Libertyt ja Radio Free Europe’it. 1988. aastal tulin Moskvasse – mind lubati isegi riiki sisse! –, kus kohtusin paari NSV Liidu ministriga. Seletasin neile erinevust Radio Liberty ja Radio Free Europe vahel: esimene on raadio NSV Liidule ja teine satelliitriikidele, nagu Poola, Eesti, Läti ja Leedu. Arvasin, et mind lastakse selle avalduse pärast maha, aga nad ei teinud seda. Nii et nüüd olen siin!
Mõni kuu tagasi kirjutasite, et maailma majandus liigub kuristiku suunas. Kas on ilmnenud märke kursimuutusest?
Minu meelest on kriis tekitanud inimestes arusaamise, et miskit tuleb teha senisest erinevalt. Arvan, et pärast novembrikuiseid valimisi saab USA uue presidendi, kes hakkab alandama maksukoormat, ja see annab eeskuju teistele riikidele. Kui Ronald Reagan ja [Inglismaa peaminister] Margaret Thatcher kahandasid 1980. aastate alguses järsult makse, siis 50 riiki tegid samamoodi. Kui mõni suurriik nõnda talitab, siis ka teised vaatavad, et ohoo, see asi toimib.
Mida peaks Euroopa tegema, et pääseda august, kuhu ta ennast on kaevanud?
Esmalt tuleb lühikest aega anda esmaabi, aga seejärel teha põhimõttelisi muudatusi, et erasektor hakkaks taas õitsema, selle asemel et karistada ettevõtjaid maksude ja regulatsioonidega. Euroopa Keskpank peab endale aru andma, et stabiilne euro on hea, nagu oli hea asi stabiilne Saksa mark – see teeb elu kergemaks.
Euroopa tulevikust rääkides usun, et see, mida on tehtud Balti riikides, samuti Ida- ja Kesk-Euroopa maades, hakkab varsti mõjutama ka Lääne-Euroopa majanduspoliitikat, mitte vastupidi.
Olete väitnud, et euro elab praeguse kriisi üle tänu sellele, et Saksamaa ja Prantsusmaa on nii otsustanud ja tahavad seda. Kas sellest tõesti piisab?
Lühiajaliselt jah, aga kaugemas perspektiivis peavad riikide juhid aru saama, mis asi on raha – raha on selleks, et teha omavahel tehinguid. Kui nad sellest aru saavad, ei jää nad pelgalt kinni fiskaalliidu võrku. Näiteks USAs on Illinoisi osariik väga halvas majandusseisus. Kas see tähendab, et Illinois peab lahkuma dollaritsoonist? Ei! Illinoisil on krediidiprobleem, nagu ka Kreekal. Selle lahendamiseks ei pea muutma seal kehtivat raha, vaid tuleb tegelda probleemiga.
Kas Euroopa rahaliidule poleks siiski parem, kui mõnest vastutustundetust riigist lahti saaks?
Ei. Euroopas tuleb aru saada, et neile riikidele tšekkide kirjutamine ei ole lahendus nende riikide probleemidele. Tuleb muuta nende käitumist. See tähendab, et ka Kreeka valitsus peab tegema sama, mida on teinud Eesti valitsus.
Kui kaua võtab aega, et maailma majanduses taastuks kriisieelne olukord?
See juhtub väga kähku. 1980. aastate algul oli USAs töötus suurem kui praegu, nii majandus kui ka börs olid väga depressiivses seisus. Reagani reformid hakkasid tulemusi andma 1983. aastal, kui majanduse allakäik asendus üleöö 6–8-protsendilise kasvutempoga.
Arvate, et sama võib juhtuda nüüd?
Ma loodan, et Mitt Romney võidab valimised ja käivitab positiivsed majandusreformid ning inimesed hakkavad taas investeerima.
Miks te arvate, et Romneyst saab parem president, kui on Obama?
Raske on tööga hakkama saada veel halvemini, kui on saanud praegune president. Räägin tema hoolimatult tehtud kulutustest, tohututest regulatsioonidest. Seoses tervishoiureformiga on kirjutatud 10 000 lehekülge uusi seadusi. No kuulge – see on naeruväärne!
Aga ikkagi on Obama teinud ju ka mõningaid häid asju.
Nagu näiteks?
... nooh, maailmas valitseb vähemalt rahu.
Jah, ta sai lahti Osama bin Ladenist, ratifitseeris lõpuks mõned vabakaubanduslepingud, näiteks Panamaga, mille üle pidas läbirääkimisi [George W.] Bush. Peale selle on ta jätkanud vaid dollari nõrgendamist, purustanud valitsuse finantsid – meil pole kunagi olnud nii suurt valitsusvõlga!
Kas enamik ei süüdista mitte Bushi, kelle otsused on praegused probleemid tekitanud, ja Obama on need kaasavaraks saanud?
Kui Bush tuli [teiseks ametiajaks] Valgesse Majja, oli meie valitsusdefitsiit 400 miljardit dollarit (see oli sisuliselt sama suur tema lahkudes 2008 – P. P.), nüüd on 1,3 triljonit dollarit. See on juhtunud kolme ja poole aastaga. Sama hästi võiks süüdistada George Washingtoni selles, et ta meie riigi lõi.
Millest lõpuks ikkagi sõltub, kas praegusele kriisile õnnestub lõpp teha?
Võtmeküsimuseks on stabiilne rahasüsteem. Seetõttu arvan, et Bretton Woodsi süsteem (aastatel 1944–1971 kehtinud rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteem, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena – P. P.) tuleb tagasi. Kuid selleni on raske tagasi liikuda, sest seal on kord juba oldud.
Riigid peavad aru saama, et nende ülesanne on luua keskkond, mis toetab äri alustamist ja laiendamist. Aga näiteks EL tahab võtta vastu seaduse, et kui oled puhkusel, ent jääd seal haigeks, pead saama selle eest lisapuhkuse. Mis maailmas nad küll elavad?!
Steve Forbes
• Ameeriklane Steve Forbes (64) on omanimelise meediakontserni omanik ning maailma ühe mõjukama majandusajakirja Forbes peatoimetaja.
• Forbesi trükiarv USAs küünib üle 900 000 ning selle 21 rahvusvahelise väljaande kogutiraaž üle 750 000. Juunikuus ilmuma hakanud eestikeelse väljaande avanumbri trükiarv on 20 000. Veebiküljel Forbes.com käib kuus üle 30 miljoni külastaja, mis teeb sellest maailma ühe juhtiva majandusportaali.
• Steve Forbes pürgis 1996. ja 2000. aastal vabariiklaste presidendikandidaadiks, kuid edutult. Aastail 1985–1993 juhtis ta rahvusvahelist ringhäälingunõukogu (BIB), kes vastutas Radio Liberty ja Radio Free Europe tegevuse eest.
• Ta on ainus, kes on võitnud kristalse öökulli auhinna (Crystal Owl Award) neljal korral. Auhinnaga pärjatakse majandusest kirjutajat, kelle prognoosid järgmiseks aastaks lähevad kõige rohkem täppi.
• Steve Forbesi varanduse koguväärtus küünib hinnanguliselt 430 miljoni dollarini.
• Ta on aastast 1971 abielus Sabina Beekmaniga, neil on viis tütart.