Nicolai Wammen: on põhjust rahulolevalt tagasi vaadata

Nicolai Wammen, Taani Euroopa asjade minister Foto: Internet

Pärast Taani ELi eesistumisperioodi sündmusterohkeid kuute kuud, anname nüüd teatepulga üle Küprosele. On aeg teha kokkuvõtteid Taani eesistumise ajal tehtust.

1. jaanuaril 2012, mil võtsime Poolalt üle ELi eesistumise, rippusid Euroopa kohal tumedad pilved. Euroopa Liidu koostöö oli kriisis. Vaid paar nädalat varem olid ELi riigipead ja valitsusjuhid jõudnud Brüsseli tippkohtumisel ühele nõule fiskaalleppe sisu osas. Kuna Suurbritannia ja Tšehhi Vabariik olid otsustanud leppest välja jääda, vallandus kumu esimeste märkide kohta ELi koostöö lõhenemisest - nn "kahekiiruselisest Euroopast" -, mis võiks ohustada kogu Euroopa Liidu koostööd.

Olukorda halvendasid välised asjaolud. Majanduslik olukord ja jätkuvat suurenev võlakriis Lõuna-Euroopas, eriti Kreekas, mõjutasid samuti olukorda, kus pinge oli kõrge ja kannatuslävi madal. Kas meie Euroopa koostöö peab vastu sellistele laiahaardelistele probleemidele ja sisemistele pingetele? Me ei teadnud vastust, kuid võtsime selle ülesande ette suure entusiasmiga. Ja nüüd, kuus kuud hiljem, on põhjust rahulolevalt tagasi vaadata.

Eeltoodud probleeme lahendama asudes otsustasime algusest peale, et ELi eesistujariigina on meie esmane roll tegutseda sillaehitajana. Pidime ehitama sildu erinevate seisukohtade vahel Euroopa Nõukogus. Ehitama sildu euroala ja sellest väljaspool asuvate riikide vahel. Ja ehitama sildu Euroopa institutsioonide vahel.

Sild seisab kindlalt ainult siis, kui see on rajatud tugevale alusele. Seetõttu pühendas Taani valitsus palju aega, et saada ülevaade ELi liikmesriikide positsioonidest ja seisukohtadest nii Taani eesistumise eel kui alguses. Lisaks astusid Taani ministrid tihedasse dialoogi nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa Parlamendiga, mis andsid võimaluse arutada Taani eesmärke eesistujariigina ja Euroopa suunal üldisemalt.

Meie lähenemine oli, et ELi masinavärk tuleks tööle panna. Koostöö pidi näitama, et isegi arvukate erinevate väljakutsete puhul on EL võimeline saavutama tulemusi. See ei eeldanud tingimata uusi ja grandioosseid plaane, sest mitte seda pole praegu vaja, vaid käegakatsutavad tulemusi Euroopa kodanike ja ettevõtete kasuks.

Seetõttu oli eesistumise programm tähendusrikkalt pealkirjastatud "Euroopa töötab". Euroopa pidi varrukad üles käärima ja hakkama eurooplaste heaks tööle, muu hulgas tagamaks suurema arvu töökohtade loomist Euroopas. Programmis määratlesime eesistumise neli põhiprioriteeti: vastutav Euroopa, dünaamiline Euroopa, roheline Euroopa ja turvaline Euroopa. Need pealkirjade alla koondusid probleemid, millega Euroopa silmitsi seisis ja mida Euroopa pidi seadma esikohale sel majanduskriisidest ja maailma võimukeskuste nihkumisest mõjutatud ajal.

Kas me lahendasime kõik ELi probleemid? Ei. Kas viisime Euroopat edasi? Jah. Viisime ellu professionaalse, koostööalti ja läbipaistva eesistumise. Ja jõudsime tulemusteni, muu hulgas tugevnenud majandus- ja finantsjärelevalve, pankade kapitalinõuete, ELi patendisüsteemi, roaming-teenuste hindade alandamise, energiatõhususe direktiivi, Serbia kandidaatriigi staatuse ja Montenegro ühinemisläbirääkimiste alustamisega ning paranenud piirikontrolli ja varjupaigataotlejatele paremate tingimuste loomisega.

Majanduslik olukord domineeris päevakorras nii enne eesistumist kui selle ajal. Inetu tõde seisneb selles, et Euroopa ei ole veel kriisist väljunud, vaid lähiaastatel mõjutab kriis majanduse arengut jätkuvalt.

On selge, et iga liikmesriigi vastutus on tagada oma majanduspoliitika jätkusuutlikkus, et mitte jõuda ohtlikult suure võlani. Sellegipoolest võtsime Taani eesistumise ajal vastu uued ja karmimad ELi koostöö ühised põhireeglid, mis loovad raamistiku kriisi lahendamiseks, aidates ära hoida tulevasi kriise ja taastada usaldust Euroopas.

Tõhustatud koostöö ja uute eeskirjade eesmärk on tagada, et iga ELi liikmesriik jälgib hoolsalt tasakaalu kõikumist majanduses, nagu konkurentsivõimet ja raskusi maksebilansis. Selles osas jõudsime kokkuleppele, milles nn. "2-pack’il" on võtmeroll, sest see tugevdab euroala koostööd ja viib lõpule ELi majandusjuhtimise reformi.

Viimase põhiosa on fiskaallepe, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogul märtsis. Fiskaallepe on kahtlemata oluline verstapost Euroopa koostöös. Selle alusel on liikmesriigid võtnud endale kohustuse kehtestada siseriiklikke õigusakte, mis tagavad riikide eelarvetasakaalu. See on meie kõigi huvides, sest see võimaldab tagada stabiilse majandusarengu Euroopas.

Tõepoolest, tugevdatud reegleid majanduse juhtimisel kasutati Taani eesistumise ajal esimest korda ka praktikas. „Euroopa semestri“ raames vaadati üle iga liikmesriigi majandus ning anti konkreetseid soovitusi meetmeteks, milliseid liikmesriik peaks oma majanduslike probleemide lahendamiseks rakendama. Ettenähtud tegevused ulatusid range eelarvepoliitika jätkamisest ja reformide rakendamisest majanduskasvu soodustavate algatuste käivitamiseni, mis kõik koos moodustasid soovitustest suurema osa. See tõhustatud koostöö on hakanud vilja kandma: keskmine eelarvepuudujääk ELi liikmesriikides on langenud 6,9 protsenti SKP-st võrreldes aastaga 2009 ning aastaks 2012 oodatud tulemusega 3,6 protsenti.

Üks asi on tagada, et ELi liikmesriigid jätkaksid majanduslikult vastutavat poliitikat. Kuid selleks, et kriisist väljuda ja vältida uute kriiside teket, on ühtlasi vaja tugevdada finantssektori regulatsiooni ja järelevalvet, et tagada Euroopa pangandussektori elujõud.

Sellega seoses on Taani eesistumine saavutanud rea tulemusi. Oleme näiteks taganud finantsderivaatide kauplemisel suurema läbipaistvuse ja turvalisuse. Kokkuleppe kohaselt peab kõik tehingud nüüd kinnitama keskne osapool. See osapool kindlustab, et tehingu mõlemale poolele on võlg alati tagatud, isegi kui üks pooltest peaks sattuma raskustesse. Lisaks jõudis nõukogu kokkuleppele Euroopa pankadele uute karmimate kapitalinõuete osas. Need nõuded eeldavad finantssektori ulatuslikku reguleerimist ja hõlmavad ka uue ja parema kapitali ja likviidsuse nõudeid pankadele.

Need tulemused aitavad tagada suuremat majanduslikku vastutust Euroopas. Kuid Euroopa vajab range eelarvepoliitika juhtimise kõrval ka kasvu.

Viimased paar aastat on olnud Euroopa majanduskasvule ja tööhõivele kehv aeg. Euroopa majanduses on stagnatsioon ja uued kiiresti arenevad majandused ähvardavad meie konkurentsivõimet maailmaturul.

Seetõttu toonitas Taani eesistujariigina algusest peale kasvu olulisust Euroopa Liidu tegevuskavas. Eesistumisperioodil on aga arutelu konsolideeritud rahanduse ja kasvu edendamise teemal avalikkusele sageli esitatud väga must-valgena, kujutades proua Merkelit ja härra Hollande’i kui vastaseid. Aga see on väär ettekujutus. Ühel teiseta ei ole mõtet, mistõttu vajame konsolideerimise ja majanduskasvu kombinatsiooni, mis hõlmaks stabiilse ja vastutustundliku majanduse tagamise edendades ja rakendades struktuurireforme ning käivitades majanduskasvu ja töökohtade loomise algatusi.

Keegi Euroopas ei ole kasvu vastu. Meie väljakutse on luua kasv ilma mandrit sügavamale võlgadesse lükkamata. Küsimus on vastutusvõimelise majanduskasvu tagamises ja selle lähenemise tõime läbirääkimiste lauale.

Olime rahul, et saime oma eesistumise lõpetada majanduskasvu ja tööhõive leppe vastuvõtmisega Euroopa Ülemkogul 28.-29. juunil. See kasvupakett on Taani ELi eesistumise majanduskasvu ja tööhõive edendamise jõupingutuste kulminatsioon. Tahaksin eriti tõsta esile eesistumise aegset tööd, mille abil jõuti  kokkuleppele ELi patendireformi osas, pärast rohkem kui 30 aastat kestnud läbirääkimisi. See aitab ELi patendi taotlemisel oluliselt vähendada ettevõtete kulusid kogu Euroopas.
 
Kogu eesistumisperioodil tegutsesime väsimatult, et kaasajastada ühise majanduskasvu mootorit – ühisturgu. Selles vallas oleme näiteks vähendanud Euroopa ettevõtete halduskoormust, võimaldanud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele paremat juurdepääsu kapitalile ja loonud ühised Euroopa standardid, mis aitavad kaasa innovatsioonile ja kaubandusele ELi üle sisepiiride.

Kuid oluline on olnud ka tugevdada digitaalset ühisturgu. Uuringud näitavad, et täielikult välja arenenud digitaalne ühisturg võib suurendada kogu ELi SKT-d kuni 4 protsenti, seega potentsiaal on tohutu. Tegime esimese sammu selles suunas, kui jõudsime kokkuleppele roaming-teenuse hindade osas. Kõnealuse kokkuleppega oleme taganud Euroopa Liidus reisijatele oluliselt madalama hinnaga telefonikõned, SMS sõnumite saatmise ja andmete edastuse. Pikemas perspektiivis pakub see meie ettevõtetele parimaid kasvuvõimalusi ELi piires.

Mis puudutab minu vastutusala, siis toimusid tihedad läbirääkimised Euroopa Liidu finantsraamistiku osas aastateks 2014-2020. Kuigi need läbirääkimised jõuavad lõpule alles Küprose eesistumise jooksul, tehti Taani eesistumise ajal tõhusat tööd, et mitmeaastases finantsraamistikus oleks prioriteediks valdkonnad nagu haridus, innovatsioon ja teadusuuringud; alad, mis võivad aidata kaasa Euroopa tulevasele majanduskasvule ja heaolule.

Lõpuks tasub esile tõsta, et Taani eesistumine on aktiivselt püüdnud suurendada ELi kaubanduspoliitika panust majanduskasvu ja tööhõivesse. Seoses sellega oleme jõudnud edasi vabakaubandusläbirääkimistes ja muu hulgas saavutanud vabakaubanduslepingu Jaapaniga.

Need on tulemused, mis soodustavad kasvu Euroopas. Kuid Euroopa vajab enamat kui lihtsalt majanduskasvu - Euroopa ja õigupoolest kogu ülejäänud maailm vajavad majanduskasvu, mis on üles ehitatud jätkusuutlikule alusele.

Pole saladus, et Taani eesistumine seadis prioriteediks rohelise tegevuskava. Mõnes valdkonnas ületasid meie ambitsioonid seda, mida mõned riigid olid valmis aktsepteerima. Kuid võitlesime visalt, sest Euroopa peab hoidma oma positsiooni keskkonna- ja kliimaküsimuste eestkõnelejana. Osaliselt seetõttu, et vältida kliima ja keskkonna olukorra halvenemist, vaid ka seetõttu, et rohelise kasvu all on peidus mitu miljonit potentsiaalset töökohta ja neid töökohti ei saa Euroopa konkurentsivõimelisel maailmaturul kaotada.

Tõepoolest, üks meie suurimaid saavutusi oligi rohelise Euroopa prioriteedi all. Jõudsime Euroopa Parlamendis kokkuleppele energiatõhususe direktiivi osas, mille alusel võidakse luua Euroopas mitusada tuhat töökohta ja vähendada energiatarbimist u. 17 protsenti aastaks 2020. See on kõigest hoolimata suur saavutus. Teatavasti on odavaim energia see energia, mida me ei kasuta. Lisaks aitab see direktiiv vähendada meie CO2 emissiooni. Sellele lisandub ELi energeetika tegevuskava 2050, millega EL saadab tugeva sõnumi turgudele ja investoritele EL pikaajalisest eesmärgist edendada taastuvenergiat ja energiatõhusust. Ma usun, et see on saavutus, mille üle Taani eesistumine võib uhkust tunda.

Taani eesistumise muud tulemused hõlmavad reostuse vähendamist laevanduses ja ELi keskkonnapoliitika raamistiku loomist järgmiseks kümneks aastaks. Lisaks arvestati säästvaid ja rohelisi kaalutlusi mitmete ELi poliitikavaldkondade, sealhulgas ühise kalanduspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika, kujundamisel. Seoses viimasega tagasime, et lõpuks antakse hüvitist põllumajandustootjatele keskkonnasõbralike meetmete eest.

Need tulemused aitavad kaasa majanduskasvule ja jätkusuutlikule arengule Euroopas. Kuid Euroopa Liit peab ühtlasi tagama oma kodanike turvalisuse ja kindlustama Euroopa Liidu tugeva positsiooni maailmas.

Kodanike õigused on ja jäävad üheks Euroopa koostöö nurgakiviks, mida peab kaitsma ja jätkuvalt edendama - ka mujal maailmas.

Taani eesistumise ajal oleme saavutanud mitmeid tulemusi justiits- ja siseriiklikes küsimustes, millest on kasu nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanikele. Näiteks muudeti eeskirju seoses tingimustega varjupaigataotlejatele, kuni nad ootavad oma taotluse läbivaatamist, ning määrasime kindlaks, milline liikmesriik on varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutav.

Lisaks sõlmisime ELi kodanike õiguskaitse parandamiseks lepingud kuriteoohvrite õiguste täpsustamiseks ja piiriülese pärimise töötlemise lihtsustamiseks.

Ebaseaduslik sisseränne ja piiriülene kuritegevus on probleemid, mis ohustavad kogu Euroopat. Seega on positiivne, et tagasime ebaseadusliku sisserände ennetamisega seotud tegevuskava vastuvõtmise. Koos kokkuleppega tugevdada Schengeni ala juhtimist, on meil nüüd võimalus, üsna erandlikel asjaoludel, aktiveerida mehhanismid, mis parandavad kontrolli sisepiiridel ja võimaldavad ajutiselt peatada viisavabaduse, kui avastatakse laialdane piiririkkumine. Vajadus selliste mehhanismide järgi ilmnes kõige otsesemalt pärast Araabia kevade algust, mil eriti Lõuna-Euroopa riikide piirialad sattusid surve alla.

Kuid oma kodanike õigusi peame loomulikult püüdma laiendada ka ülejäänud maailmale. Välispoliitika valdkonnas oli Taani eesistumine tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega ning muu hulgas tagas, et inimõigustel on oluliselt suurem roll ühises välispoliitikas. Lisaks sellele suutsime tagada ajalooliste sanktsioonide vastuvõtmise Iraani ja Süüria režiimidele, mis rõhutab ELi soovi avaldada pooltele survet otsimaks kokkuleppelisi lahendusi.

Lõpuks õnnestus meil ka saada otsus Serbiale ELi kandidaatriigi staatuse andmiseks ning otsustada ühinemisläbirääkimiste alustamine Montenegroga. See on oluline Balkani stabiilse arengu ja stabiilse Euroopa tagamiseks. Kuid seejärel ELi liikmeks saamine ei ole automaatne ning mõlemal riigil tuleb endiselt läbida suuri reforme.

Kokku saavutati Taani eesistumise ajal rohkem kui 250 konkreetset tulemust, millest paljusid püüdsin siin välja tuua. Need tulemused näitavad, et ELi koostöö toimib ka kõige raskematel aegadel, ja et liikmesriigid töötavad pühendunult, et tagada Euroopa kodanike jõukus ja õigused. Seega on meie koostöö Euroopa Liidus endiselt tugev.

Kuigi kriis pole kaugeltki läbi, oleme astunud esimesed sammud kriisist väljumise teel ning kehtestanud eeskirjad ja mehhanismid, mille eesmärk on vältida Euroopa sattumist tulevikus sarnasesse olukorda. Seda silmas pidades vaatan ma Taani edukale eesistumisele rahulolevalt tagasi.