/nginx/o/2020/04/08/13046974t1heefe.jpg)
/nginx/o/2010/06/02/379153t1h91a7.jpg)
Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor, vandeadvokaat ja endine justiitsminister Paul Varul kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et põhiseaduse stabiilsus on väärtus omaette ning riik peaks sinna kirjutatud printsiipe ka Euroopa Liidus kaitsma.
Paul Varul: Eesti põhiseaduse alusprintsiibid ei tohi ka Euroopa Liidus ohtu sattuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem või hiljem on põhiseaduses teatud parandused paratamatud, kuid põhiseaduse muutmisesse tuleks suhtuda äärmise ettevaatlikkusega ning ilma hädavajaduseta ei tuleks seda teha. Põhiseadusest tulenevate printsiipide ja reeglite stabiilsus peaks olema väärtus omaette.
Eelkõige võiksid muudatused olla seotud Euroopa Liidu õigusest tuleneva vajadusega. Samas ei tohi ohvriks tuua põhiseaduse alusprintsiipe. Eesti kui Euroopa Liidu liige peab ka ise hea seisma selle eest, et Euroopa Liidu õigus ei areneks suunas, et nimetatud alusprintsiibid ohtu satuksid.
Küllaltki levinud on arvamus, et president peaks olema valitud rahva poolt. Emotsionaalselt tundub see lahendus sümpaatne, kuid ratsionaalselt võttes ei saa seda arvamust siiski toetada. Otsevalimine eeldaks ühtlasi presidendi võimu suurendamist, mis tähendaks täiendavaid muudatusi põhiseaduses ning väljakujunenud võimude tasakaalu rikkumist, mille järele mingit sisulist vajadust ei ole. Erakonnad peaksid praeguse süsteemi juures enam hoolitsema selle eest, et presidendivalimised ei kaotaks tõsiseltvõetavust, nagu viimasel korral kippus olema.
28. juunil 1992. võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, neljapäeval möödus sellest 20 aastat.