Tõnis Saarts

FOTO: Peeter Langovits

Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi väitel pole Eesti valimissüsteemil Lõuna-Euroopaga võrreldes viga midagi – seal on parteikontori roll palju suurem. Tõnis Lukase reformidee miinusena märkis Saarts aga, et see tooks riigikokku rohkem vähevõimekaid rahvamehi.

«Lukase ettepanekut võiks kindlasti kaaluda,» rääkis Saarts Postimehe arvamusportaalile.

Tema sõnul on idee pluss valimisüsteemi muutumine demokraatlikumaks, miinus aga asjaolu, et senisest vähem hakkaksime parlamendis nägema noorema põlvkonna esindajaid ja eriti naispoliitikuid. «Rohkem aga satuks riigikokku n-ö rrahvamehi, kes on küll populaarsed, kuid kelle võimekuses parlamendis tõsist tööd teha võib kahelda.»

Saarts märkis, et miskipärast on avalikkuses levinud ettekujutus, nagu Eestis on parteikontorite mõju sellele, kes valituks osutub ja kes mitte, absoluutne ning valijal polegi siin palju öelda.

«Tegelikult on Eesti valimissüsteemis valija häälel siiski võrdlemisi suur kaal, kui seda võrrelda näiteks mõne Lõuna-Euroopa riigiga, kus parteikontorite mõju on tõesti täiesti määrav (Hispaania ja Portugal).»

Eestile lähedased poolavatud nimekirjasüsteemid, kus valituks osutumisel mängib rolli nii kandidaatide koht nimekirjas kui ka kogutud häälte arv, on kasutusel väga paljudes Euroopa demokraatiates, sealhulgas Põhjamaades.

«Täiesti avatud nimekirjasüsteeme kohtab samuti, kuid kindlasti pole nad Euroopas ülekaalus. Soome, Läti, Luksemburg ja Šveits on siin head näited avatud nimekirja süsteemidest, kus valija eelistustel on tõesti määrav roll konkreetsete kandidaatide valituks osutumisel.»

Parteikontorite mõju sellele, kes valituks osutub ja kes mitte, ei tasuks Saartsi hinnangul näha ainult negatiivses valguses.

«See võimaldab tihti esile tõusta noorematel, vähemtuntumatel, kuid võimekamatel poliitikutel, kelle tõus muidu võtaks palju enam aega. Samuti, arvestades Eesti valijate ülimalt traditsioonilisi arusaamu soorollidest, oleks meil ilmselt avatud nimekirja süsteemi puhul riigikogus veelgi vähem naisi kui täna.»

Saarts ennustas ka, et Lukase ettepanek tõenäoliselt lõppkokkuvõttes kusagile ei jõua, sest parlamendipoliitikute esialgne reaktsioon oli pigem negativistlik.

«Vaevalt seda tõsisemalt üldse arutama hakataksegi,» rääkis ta.

Saarts kahtles ka, kas Lukase ettepaneku tulemusena tekiks võimekam ja arukam riigikogu, sest valijate usaldamatus parteide vastu ei ole tingitud valimissüsteemist, vaid pigem muust.

«Põhiprobleem on see, kuidas erakonnad on üldiselt kaugenenud ühiskonnast, loonud efektiivse ringkaitse süsteemi ja kaotanud kriitilise pilguga peeglisse vaatamise võime. Valmissüsteem on vaid üks pisike tahk kogust sellest probleemistikust, mida võiks kokkuvõtlikult nimetada parteide kartellistumiseks ja poliitilise süsteemi stagnatsiooniks Eestis. »

Postimees kirjutas pühapäeval, et Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv siseopositsiooniline aseesimees Tõnis Lukas soovib muuta riigikogu valimistel avatuks erakondade üleriigilised nimekirjad, mis tähendaks, et väga väikese häälte arvuga kandidaadid tänu parteide järjestatud nimekirjadele parlamenti enam ei pääseks.