Allan Sikk

FOTO: Ove Maidla

Londoni Ülikoolis töötav politoloog Allan Sikk kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et riigikogu valimissüsteemi reformimisel võiks minna Tõnis Lukase ideest veelgi kaugemale ja kaotada üleriigilised valimisnimekirjad. Samuti eemaldaks ta valimiskorrast valemi, mis annab edukamatele erakondadele teiste arvelt lisakohti.

Üleriigilised nimekirjad võiks kaotada – nende roll on niikuinii kahanenud ja nagu Reinu Taagepera mainitud analüüs näitab, ei muudaks kõikide kohtade jagamine ringkonna tasandil palju.

Viimast muidugi eeldusel, et sinna ei imporditaks kurikuulsat modifitseeritud d'Hondti meetodit, mis võimendaks ebaproportsionaalselt suuremate parteide saaki ja kahandaks väiksemate oma.

Kui siiski kompensatsioonimandaate säilitada soovitakse, saaks neid jagada ka üleriigiiliste nimekirjadeta – lihtsalt erakonniti populaarseimate kandidaatide vahel, kes veel riigikokku ei ole saanud.

Samas ei tasu eeldada, et nende jaotamine ainulaadselt ebaproportsionaalse (st suuri parteisid eelistava) modifitseeritud d'Hondti alusel tulemust õiglasemaks muudaks – enamik levinud meetodeid tagaks praeguste ringkondade põhjal ilmselt proportsionaalsema tulemuse.

Samuti ei tagaks ükski mõistlik reeglistik seda, et kõik riigikokku pääsenud oleksid suurema häältesaagiga kui kõik väljajäänud.

Kõige olulisem on siiski rõhutada, et võiks muuta halba kommet, et valimisseadusi muudetakse jupphaaval ja ilma põhjaliku eelneva analüüsita.

Postimees kirjutas pühapäeval, et Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv siseopositsiooniline aseesimees Tõnis Lukas soovib muuta riigikogu valimistel avatuks erakondade üleriigilised nimekirjad, mis tähendaks, et väga väikese häälte arvuga kandidaadid tänu parteide järjestatud nimekirjadele parlamenti enam ei pääseks.