EÜLi esimees Eimar Veldre.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜLi) esimees ja riigiteaduste üliõpilane Eimar Veldre leiab, et riigikogu valimise reeglite järjekordse muutmise asemel aitab Eesti demokraatiat esmajoones parandada, kui riigijuhid hakkaksid seadusi vastu võttes regulaarselt ja tõsiselt vabakonna arvamust kuulda võtma.

Kodaniku valimisõigus on kindlasti põhimõtteline, kuid ei tohi unustada, et kodanikud peaks saama oma riigi asjades kaasa rääkida igapäevaselt. Ka üliõpilased ei oota, et neid kuulataks vaid kord nelja aasta tagant; soovime dialoogi kogu riigikogu tegevusperioodi vältel.

Riigikogu usaldusväärsuse suurendamiseks tuleks parandada just kodanikuühenduste kaasamist riiklike otsuste ettevalmistamisse. Vabakond on võimeline poliitikasse panustama pea iga päev, mistap valimised on vaid üks moment seisukoha väljendamiseks.

Kriitiliselt tuleks üle vaadata, kui sisuliselt arvestatakse vabaühenduste ja organiseerumata huvirühmade arvamusega riigikogu komisjonide töös. Kui ministeeriumidelt eeldatakse eelnõude ettevalmistamisel kaasamise kavu, siis sama põhimõte peab kehtima ka parlamendi komisjonidele.

Samuti on riigikogu oluline roll valvata nii valitsuse kui ministeeriumide töö üle, hinnates muuhulgas ka nende tahtmist ja suutlikkust kaasata vabakonda. Kaasaegses valitsemises peaks suur töö saama tehtud just ministeeriumide ja vabakonna koostöös, mistap riigikogu roll on seda tööd hinnata.

Riigikogu on 2002. aaastal kinnitanud ka Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni, mis paneb parlamendile kohustuse oma töös ja otsustes toda kava ka ise igapäevaselt ellu viia.

Postimees kirjutas üle-eile, et Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv siseopositsiooniline aseesimees Tõnis Lukas soovib muuta riigikogu valimistel avatuks erakondade üleriigilised nimekirjad, mis tähendaks, et väga väikese häälte arvuga kandidaadid tänu parteide järjestatud nimekirjadele parlamenti enam ei pääseks.