Viktor Siilats: autosoodustusnädala õppetund

Viktor Siilats Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Autode soodushinnad ühiskonnategelastele on sama vanad kui autokaubandus ise, selgitab ette­võtja ja Info-Auto aktsionär Viktor Siilats.

«Mida me õppisime, Palmer?» – «Ei tea.» – «Mul endal pole ka mingit aimu. No ilmselt õppisime, et enam nii ei tee.» – «Jah, härra.» – «Pekki, kui ma ainult teaksin, mida me tegime…»
Lõpudialoog filmist
«Burn After Reading»

Nüüdseks on selgunud nii presidendi kantselei kui ka riigikogu kantselei autohanke konkursi tulemused. Kas oleks väga vale arvata, et nimetades riigikogulaste autosoodustusi kingituseks, üritati muu hulgas ka seda riigihanget mõjutada? Konkurentidel oli ju, mille nimel võidelda: kui president ja peaminister sõidavad soodsate Audidega, siis Ene Ergma liikleb edaspidi soodsas Volvos.

Mis viib Volvode koguhulga riigikogulaste seas üle 30, õigustades sellega igati tootjatehase tehtud hulgihinnasoodustust. Tänan riigihanke-otsustajaid, et nad end mõjutada ei lasknud!

Kes sai kasu?

Meediakärast said kasu tegelikud korruptandid, elamislubadega kauplejad, erakondade salarahastajad, maadevahetajad jt, kelle tegevuselt pseudoskandaaliga tähelepanu mujale suunati. Automüügist said mõistagi kasu nii autotootja kui -müüja. Kuna kõnealusel juhul alandas auto sisseostuhinda tootja, kohalik müügikasum tavamüügist oluliselt ei erinenud.

Tahan loota, et kasu sai ka ostja. Samas oli riigikogu liikmetel valida mitme sarnaseid soodustusi pakkuva margi vahel ning autode eest tuli maksta – ja mitte vähe. Pluss käibemaks. Vaid üksikud riigikogulased tajusid, et nad üleüldse soodustust said.

Soodustused diplomaatidele, riigitegelastele, armeele, sportlastele või kultuuritegelastele on sama vanad kui autokaubandus ise. Seda sobib ehk kõige paremini kinnitama Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liit (AMTEL), kelle arvamust aga õieti ei küsitudki.

Riigi- ja valitsussektoris konkureerivad omavahel enim Audi, BMW, Mercedes ja Volvo. Nunnu oleks arvata, et nende autode tootjad teevad kohaliku müügivõrgustiku võimalusi ületavaid soodustusi ainult Eestile. Tehku ekspertidena esitletud arvajad kui tahes üllatunud nägu, tegu on tavapraktikaga. Kogu maailmas. Ning tänuliku kummarduse peavad ostjate asemel tegema hoopis tootjad ja müüjad, kelle kaup valiti.

Mis asi on kingitus?

See on omakasupüüdmatu loovutus, kus kingisaajale ei järgne mingeid kohustusi. Aegade jooksul on Volvo tehas kinkinud autosid Eesti presidendile, kiirabile, politseile, päästeametile ja koolidele. Info-Auto on oma võimaluste piires aidanud paljulapselisi peresid, vahendanud mitmesuguseid mittetulunduslikke autokingitusi.

Nende kingitustega ei ole kunagi kaasnenud kohustusi, tingimusi ega tajutud mõju. Mis võinukski omal ajal olla näiteks matuseautode kinkijal selle kingi eeltingimuseks? Et surm tuleks kiiremini järele? Või et jätaks hoopis tulemata?

Ehkki tõeline kingitus on omakasupüüdmatu, pole riigikogulastele sellegipoolest midagi kingitud. Asjaolu, et kingituste vastuvõtmine on riigisektoris keelatud, ei muuda soodushinnaga ostetud ja käibemaksuga maksustatud autot kingituseks. Ega sponsorluseks. Ega ka toetuseks mitte.

Mida me õppisime?

Õppisime, et status quo muutusega kaasneb turul turbulents. Kui kunagi valitses riigile antavate soodustuste tipus Mercedes ja seejärel Audi, oli kõik korras. Kui krõbedat põhjamaist talve üritati trotsida Mitsubishi elektriautodega, oli asi sile nagu jäätunud esiklaas. Nüüd aga tuli soodustuste mängumaale uus mängija…

Õppisime, et ühiskondlike pingete ignoreerimine tekitab uusi pingeid. Vabandan kõigi ees, kes tundsid end riigikogulaste autoostudest solvatuna. Samas tuletaksin meelde ka solvatute õigusi demokraatia kliendina. Rakendage neid järgmistel riigikogu valimistel! Loodan, et kriteeriumiks ei saa siis kellegi automark, vaid miski, mis on väljaspool «tsirkuse ja leiva»-paradigmat. Väljaspool maineõgvendajate ja propagandaministeeriumi menüüst valitud torme veeklaasis.

Õppisime, et antud ja antavad hinnasoodustused vajavad ka erafirma poolt paremat lahtiseletamist, õppisime, et ostjaile on tarvis selgemat kindlustunnet, et ta midagi valesti ei tee. Käesolevaga kinnitangi veel üle, et soodushinnaga auto ostnuile ei kaasne mingeid kohustusi peale kohustuse tasuda ostuhind. 1. juulist lisandub vastav punkt ka Info-Auto ostu-müügilepingutesse. Vajadusel anname vastava kinnituse ka tagasiulatuvalt. Samasisulise ettepaneku esitame ka AMTELile edastamiseks teistele automüügiettevõtetele.

Riigikogulaste autoostuga ei kaasne ei PR-, reklaami- ega ka kellelegi sobivate seaduste sebimise kohustust. Kui keegi soovib soodsalt ostetud Volvot võõraste pilkude eest garaažis hoida ja seda pühapäeviti poleerimas käia, siis palun.

Kas hulgiostuga kaasneb mõju?

Kaitseväele midagi hulgi- või NATO-­soodustusega müües ei saa kahureid pöörata! Autoäris on klient see, kes määrab tingimused, ja selle, kellelt ta ostab. Samas kui mõni arendaja, kunstnik või eurotoetuste saaja pidi oma eesmärkide teostumiseks mõnesse erakonda astuma, siis autoäris asjad õnneks nii veel ei käi.

Kinnitan, et ühegi riigikogulase, valitsustegelase, ametniku, diplomaadi ega kellegi teise autoost ei muuda mu maailmavaadet, patriotismi, riigisuunalist kiitust või kriitikat ega lõpe mu parteisse astumisega.

Võin olla personaalselt üllatunud või koguni ärritunud, aga kiidan sellegipoolest meedia rolli ühiskonna valvekoerana ning loodan ka tulevikus asjalikku arutelu siinsete valupunktide üle. Ka meediategelastele tootjatehase antud autosoodustused ei sisalda endas varjatud lõkse ega kohustusi olla tootjate või nende müügivõrgustiku suhtes vähem kriitiline.

Samas eeldaksin suuremat objektiivsust ning sedagi, et meedia keskenduks kergelt manipuleerivatele instinktidele allumise asemel tegelikele probleemidele siin Eestis. Aga kui ei, siis ei. Sel puhul võiks naljaga pooleks võtta käsile näiteks nii maailmas kui Euroopas kehtivad diplomaatide hinna- ja käibemaksusoodustused ning muuta vastavaid rahvusvahelisi konventsioone.

Oma väidetavat mõju kunagiste ja ehk ka tulevaste autoostjate üle asusin aga rakendama juba võidupüha vastuvõtul Pärnus. Tuletasin seal peaministrile meelde, et ei tasu ega tohi alahinnata ühiskonnas esinevaid pingeid, eriti päästetöötajate ja politseinike, aga ka õpetajate ja meditsiinitöötajate seas.

Eesti riik on ju väljast vaadates ilus, tehkem ta ka seestpoolt selliseks!