Isegi mina, kes ma ei kuulu Tätte-Matvere andunud austajate hulka, pean möönma, et selle raamatu loeksin huviga läbi. Et mõista, kuidas imeline ilmareis muutus rutiiniks, miks Matvere lõi täispuhutava gloobuse rusikaga laevanurka, miks habemesse kasvanud mees kodumaale naastes laulis «taevas, helde taevas, küll ma vihkan laeva… Maa, mulle meeldib maaaa» ja sõber Tätte lisas rea «liiga palju aega jätsin maha laeva…».
Tättesse ja Matveresse võib suhtuda ühte- või teistpidi. Kuid kindel on, et nad on kõvad müügimehed, kes tegid unistuse teoks.