Vambola Paavo: õppeaastat ei tohi pikendada

Vambola Paavo Foto: Sille Annuk

Vastuolusid täis kooliaasta on selleks korraks läbi. Vaevalt on õppureil aega mõelda sellele, et kellegi kuri käsi tahab paari aasta pärast õppeaastat pikendada.

Hiljuti teatas koolijuhtide ühendus vajadusest pikendada põhikooli astmes õppeaastat kahe nädala võrra ning anda õppuritele üks vaheaeg juurde. Gümnaasiumide eeskujul tuleb juurutada perioodide süsteem. Piits ja präänik korraga. Lisavaheaeg peaks olema tervitatav, ent pakutaval kujul kindlasti mitte. See tuleb millegi arvelt.

Keegi ei ole küsinud vanemate ega õpilaste seisukohta. Mõte on küpsenud kellegi peas ja kabinetivaikuses. Minu põhikoolis õppiv poeg ja kindlasti tuhanded noored on õppeaasta pikenemisele jaanikuusse kindlasti vastu. Suvevaheaeg väheneks tervelt kahe nädala võrra ning seda aasta kõige magusamal ajal.

Juunisse langevad paljud töömalevad ja huvilaagrid, sellele meie koolijuhid ei mõtle. Nad näevad asju ainult oma mätta otsast. Millega hakatakse sisustama tunde juuni keskpaigani, kui enamik õppekavast on nagunii täidetud?

Last sunnitakse lihtsalt koolis käima, erilisi tegevusi aga pole pakkuda. Iseasi, kui sellele ajale langeksid ekskursioonid ja õppekäigud, ent need toimuvad juba praegu maikuu lõpus.

Kindlasti ei meeldi koolijuhtide ettepanek ka põhikooliõpetajatele. Juba praegu on pedagoogide põhiülesanne kõiksugu bürokraatianormide täitmine, nüüd luuakse neid veel juurde.

Teen väikese kõrvalepõike üle mere Rootsi, kus õpilastel on vaheaegu tunduvalt rohkem ja need on pikemad. Lisaks on kuningriigis veel südatalvel suusavaheaeg või puhkus, kuidas seda keegi nimetab. Kuu või natuke rohkem ning juba terendab Rootsi lastel märtsivaheaeg.

Lihavõtete paiku saadakse taas paar päeva puhata.

Rootsis on vanemad sagedaste vaheaegade tõttu hädas laste vaba aja sisustamisega. Kas Rootsi õpilased on arvukate vaheaegadega meie noortest rumalamad? Kindlasti mitte. Mõneski aines ollakse meist mäekõrguselt üle.

Üks mu tuttav pedagoog lausus mõne nädala eest kuldsed sõnad: õppekavad on koolidele koostanud eluvõõrad inimesed, kes pole õpetajatena läbi löönud ja nüüd genereerivad lollusi.

Kui palju on meie ainekavades vett ja mõttetuid asju, kõik see tuleks välja rookida ning keskenduda põhiteadmistele.

Veebruari lõppu jääb vabariigi aastapäev. Kui riigipüha jääb töönädala keskele, siis andkem lastele nädala teine pool vabaks. Kui vabariigi aastapäev langeb nädalavahetusele, võiks lastele kinkida kolm vaba päeva uue nädala algusest.

Veebruari lõpu vaheaeg kandku suusapuhkuse nime ja selle saaks kool sisustada sportliku tegevusega. Praeguse kevadvaheaja võiks lükata südatalvel antavate vabade päevade arvelt märtsi lõppu ja uus õppeperiood alaku 3.–4. aprillil.

Tänavu said põhikooliõpilased tunnistuse 4.–5. juunil. Kui pikendame kooliaastat 14.–15 . juunini, siis seletage mulle kui lapsevanemale, mida hakatakse tegema tundides, kui taevas särab päike ja väljas on 25 kraadi sooja. Noor mõtleb kõigele muule kui matemaatika või füüsika valemitele.

Kui järjekordse vaimusünnituse peale õpilastel koolipäev ei lühene, siis milleks on vaja tolmu keerutada? Eesmärk peaks olema koormuse hajutamine ja vähendamine.

Õppeaasta pikendamise kohta tuleks kõikides koolides õpilaste ning lapsevanemate seas korraldada küsitlus. Lõpliku sõna ütleme siiski meie.

Kooliaasta nihutamine augustikuu keskpika või pikendamine juunikuusse jäägu gümnaasiumide pärusmaaks. Põhikooli pole vaja eksperimentidesse kiskuda.