Martin Vahter

FOTO: Erakogu

Kapitalistlik majandusmudel seisab pankadel ning ilma Rootsi kapitalita elaksime märksa pimedamas ja väiksemas toas. Samas on koduostuks pangast laenu võtmine inimesele suurem kohustus, kui esmapilgul tundub.



Lisaks tagatiseks olevale varale vastutab inimene isiklikult oma nahaga, mida näitas ka majanduslangus.

Hinnanguliselt kolmandik kodulaenuga seotud inimestest on praegu n-ö laenulõksus. Inimeste vara väärtus vähenes pärast buumi isegi rohkem kui poole võrra, mis teeb elukoha ilma suure kaotuseta vahetamise võimatuks ning inimese sunnismaiseks.

Maa-ameti statistika kohaselt on kinnisvara hinnad Tallinnas tõusnud viimased kolm hooaega keskmiselt 12 protsenti aastas. Iga hinnatõus teeb kellelegi haiget, aga praegu on mõõdukast tõusust rohkem kasu nii majandusele kui inimestele. Hinnatõus aitab laenulõksu sattunud jälle turule tagasi tuua.

Tallinnas, Tartus ja ka osas Pärnu piirkondades tõusevad kinnisvara hinnad ka järgmistel aastatel. Need piirkonnad on mõistliku tegutsemise korral ka suhteliselt turvaline investeering, mille aastane tootlus on suuremate pankade hoiuseintressist viis-kuus korda kõrgem.

Hinnatõus ei aita aga neid, kelle kodu on põhikeskusest eemal. Ehitamine maksab sama nii Tallinnas kui Lõuna-Eestis, kus ostjaid-huvilisi esimesest märksa vähem. Seega tasub kodu ehitada keskustest väljapoole küll, aga endale elamiseks. Ja arvestada, et hiljem miskil põhjusel müües ei pruugi enam sama raha tagasi saada ja osa laenu jääb paratamatult üles.

Sama kehtib ka näiteks Lasnamäe korteris kallist remonti tehes – ise hea elada, aga keegi müüb ikka kõrval odavamalt.

Praegu astub ellu laulvast revolutsioonist sündinud positiivse iibega põlvkond, kelle enda arvukus on ka üks põhjus, miks üürihinnad poolteist aastat tagasi hüppeliselt tõusid. Need noored seisavad valiku ees: laenata nagu ei julge või pole piisavat sissetulekut ja üürida on kallis. Vanemad elavad ise oma korteris sees ja seda ka kasutada ei saa.

Kuna Eestis erastati ja tagastati elamispinnad pärast Nõukogude aja lõppu peaaegu nullhinnaga, on ka nendesamade pindade üürimine ikka veel tegelikult odav. Kui ehitada praegu kortermaja üürimiseks, tuleks kõrvalasuvast tasuta saadud pinnast küsida vähemalt poole rohkem üüri, et ehitusmaksumuski tagasi teenida.

Harjumatu, aga kui vaadata näiteks seriaali «Sõbrad», mille tegevuspaik on New Yorgis, siis sealgi jagavad võõrad inimesed mitmekesi korterit, sest üksi elada ei jaksa.

Suure tõenäosusega ka Eestis üürihinnad suures plaanis ei lange ja küllap saab ka siin sõpruskonnaga üürimine populaarsemaks. Seda siis vähemalt Tallinnas-Tartus.