/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/03/15/26437t1hc213.jpg)
Juhtkiri: raha voolab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriisi tekitas liiga suur finantsvõimendus, ehk iga oma dollari, jeeni või euro kohta võeti liiga palju laenu. Nüüd on olukord reaktsioonina teises äärmuses – raha ei liigu. Valitsuste ees seisev küsimus ongi, kuidas saada abipakettide raha võimalikult kiiresti voolama üle terve majanduse.
Riiklikud toetused ettevõtlusele, tehnoloogia arendamiseks, uute töökohtade loomiseks ja paljuks muuks on olemas olnud kogu aeg. Riigid koguvad makse ja maksupoliitilised lahendused on alati olnud riigiti erinevad.
Nii on ka sõna «abipakett» lihtsalt ühine silt, mis kleebitakse külge riikide erinevatele erakorralistele meetmetele, millega nad üritavad majandusse värsket raha pumbata. Valitud meetodite erinevused on tingitud ühelt poolt riikide senise majandusstruktuuri ja teiselt poolt valitsuste kandva poliitilise tausta erinevustest. See on üks põhjustest, miks ei saa välismaiste valitsuste lahendusi näiteks Eestis üks ühele üle võtta. Piltlikult öeldes on tarvis rätsepaülikonda, mitte vabrikus vorbitud T-särki ja dressipükse.