Leena Punga: inglise keele kärbe tekitaks vastuseisu

Leena Punga Foto: www.eate.ee

Inglise keele õpetajate seltsi juhatusse kuuluva Lähte ühisgümnaasiumi õpetaja Leena Punga hinnangul ei hakka noored meelsamini teisi keeli õppima, kui inglise keel koolis esikohalt tõugata.

Kõikidel koolidel on siiani olnud võimalus vastavalt vanemate soovile valida esimeseks õpetatavaks võõrkeeleks kas inglise, saksa, vene või prantsuse keel. Kooli ülesanne on leida vajalik kaader.

Olen nõus õpilasesinduste liidu juhiga, et keele heaks oskuseks ei piisa julgusest seda valesti rääkida. Igal juhul on vaja õppida keelt ka korrektselt valdama nii kõnes kui kirjas.

Ma ei usu, et käsu korras inglise keele õppimise alustamise lükkamine 6. klassi tõstaks oluliselt teiste võõrkeelte populaarsust ja oskust õpilaste hulgas. Pigem põhjustaks see mittevajalikku vastuseisu pealesunnitud õppele. Selge on see, et uut keelt võiks hakata õppima võimalikult noores eas, kas aga just lasteaias, on iseküsimus.

Ühinen õpilasesinduse juhiga ja arvan, et parem ikka üks-kaks keelt selgeks kui mitu kuidagi ümber nurga ja poolikult.

Igal õppuril peaks olema õigus otsustada, millist võõrkeelt ta soovib õppida ja millisel tasemel seda omandada. Vägisi ja sunniga ei saa hobustki jooma panna, saati siis õppureid õppima.

Alustada tuleks hoopis õpikutest, õpetamise metoodikast, motivatsiooni loomisest ühe või teise keele paremaks omandamiseks.

Ajakirjanik Hanneli Rudi kirjutas esmaspäevases Postimehes, et eesti koolis võiks esimeseks võõrkeeleks olla kas vene, saksa või prantsuse keel, sest nende omandamine on meie laste jaoks inglise keele õppimisest raskem.

Inglise keel võiks tulla tema nägemuses alles teise võõrkeelena näiteks kuuendas klassis, kusjuures ka sel juhul saaksid lapsed inglise keele selgeks, sest see keel ümbritseb neid kõikjal ning interneti ja meediamaailm ainult võimendavad selle mõju.

Autor väljendab artiklis isiklikku seisukohta.