Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Jüri Laurson: LED-lamp ei ole kõigile taskukohane

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jüri Laurson
Jüri Laurson Foto: Margus Ansu

Lähiaastatel saadetakse vana hea hõõglamp, mis on inimkonda 130 aastat laitmatult teeninud, ajaloo prügikasti. Selle asemele astub valgust väljastav LED-diood. LED-valgus saadakse pooljuhtkristallide ergastamisel elektrivoolu mõjul, mille tagajärjel kiirgavad need erinevat värvi valgust.

LED-lamp on hõõglambiga võrreldes 80–85 protsenti säästlikum. LED-elemendid ei sisalda pliid, elavhõbedat ega kiirga infrapuna- ja ultraviolettkiirgust. See lamp ei karda sagedast sisse-väljalülitamist, on põrutuskindel, keskkonnasäästlik, pika tööeaga ja sel puudub valgusvärelus.

LED-lambi oluliseks miinuseks on aga suur näivvõimsus, kuumuse talumatus ja kõrge hind.
Euroopa Liit nõuab 2016. aastaks hõõglampide tootmise lõpetamist. Niisugune nõue on ennatlik, sest siiani ei ole veel head, vastupidavat ja tarbijale taskukohast asenduslampi välja töötatud.

Pealegi vastab LED-lampide pikk tööiga pakendil toodule ainult siis, kui lambi lubatud kasutustundide hulk päevas ei ületa 2,7–3,4 tundi. Kuid see kasutusaeg on põhjamaade jaoks liialt lühike. Niisuguseid lampe võiks kasutada kusagil lõuna pool, mitte siin, kus sügisel-talvel on vajadus kunstliku valguse järele päevas palju suurem.

On arusaamatu, miks tootjad on pakendile märkinud LED-lambi tehniliste parameetrite selgituse nii pisikeses kirjas, et ostja peab selle lugemiseks luupi kasutama. See annab põhjust järeldada, et tegemist on võib-olla pettusega, et varjata toote halba kvaliteeti.

Viimastel aastatel on müügile tulnud palju uusi kalleid LED-lampe. Toon näiteks ainult paari LED-lambi müstilise hinna. 7 W LED-lamp, mis vastab 40 W hõõglambile, maksab 17,19 eurot ning 10 W LED-lamp, mis vastab 60 W hõõglambile, maksab 37,7 eurot. Järelikult maksab LED-lamp võrreldes hõõglambiga ligi 30–40 korda rohkem.

See pole paljudele tarbijatele taskukohane. Kui arvestada, et pension jääb alla 300 euro ja ka paljude töölkäivate inimeste kuusissetulek on väga madal, siis kulub neil ühe LED-lambi ostmiseks kuu sissetulekust üle 12 protsendi.

Elektrienergia üha tõusev hind sunnib meid kõiki elektrit ja raha säästma, kuid kust kasutaja teab, palju LED-lamp tegelikult elektrit säästabki, sest lambile on peale märgitud ainult LEDi võimsus, liiteseadme võimsus on arvesse võtmata.

Veel on jäetud arvesse võtmata liiteseadme poolt võrku genereeritav reaktiivvõimsus, mis koormab asjatult elektrivõrku, tekitab energiakadusid ja häireid teiste seadmete töös. Neid pahesid on võimalik vältida, kuid see muudaks LED-lambi tootmise veel kallimaks.

LED-lampide tehnoloogia areng on kiire ja tarbijal jääb ainult loota, et LED-lamp odavneb ja selle kvaliteet paraneb nii, et selle kasutamisel saab tõepoolest raha säästa.

Tagasi üles