Suvega käivad kaasas omad õnnetused. Osas neist, mis kuuluvad kurva varjuna seda maailmanurka iseloomustava nigela alkoholikultuuri juurde, saavad inimesed süüdistada vaid iseendid: kui täismehelt on pudel ka täismehe aru viinud, ei ole seda talle pihku sundinud keegi teine kui ta ise.


Mitu korda kurvemad on ja mitu korda enamate inimeste saatusele jätavad jälje aga need õnnetused, mis juhtuvad lastega. Ja suvel on palju just suvele iseloomulikke ohtusid ning erinevalt tavapärasest lasteaia- või koolirutiinist juhitud elurütmist on suvel palju ka aega.

Seda enam nõuab see aeg nii vanematelt kui kõigilt teistelt täiskasvanutelt tähelepanu, hoolt ja oskust mõelda kaks sammu ette ning märgata võimalikke ohuolukordi juba enne, kui need tegelikult ohtlikuks saavad muutuda.

Sellel aastal on Lõuna-Eestis olnud juba mitu õnnetust, kus murutraktoril kaasa sõitnud laps on jäänud ilma käest või jalast. Arstid tunnistavad, et tegelikult on õnnetusi murutraktoriga veel palju rohkem kui need mõned mainitud.

Leheloo kommentaariumist vaatas aga vastu vanemate siiras jahmatus: see, et esmapilgul suhteliselt ohutuna näiv ja väikesel kiirusel liikuv üsna tavaline aiatöövahend võib kaasa tuua nii tõsiseid tagajärgi, näis vanematele uskumatu. Et masina lõiketerad on silma alt ära ja otseselt silma ei torka, loob arusaama murutraktorist kui ohutust töövahendist.

See näide on kõnekas illustratsioon sellele, kui vähe suudame mõelda pealispinnast kaugemale, uurida asjade tegelikku ohutust. Küsimus ei ole ju üksnes murutraktorites.

Arstid kinnitavad, et igal suvel satub traumapunktidesse ja haiglatesse kurvastavalt palju lapsi, kes on kukkunud batuudilt või – ehk veelgi hullem – batuudi alla pugenud ning samal ajal batuudil hullavate kaaslaste hüppest seljavigastusi saanud.

Rääkimata veekogude ääres juhtunud õnnetustest, millest paljusid oleks võimalik vältida, kui täiskasvanud ohte veidi enam ette näha oskaksid. Sellega ohtude nimekiri veel ei piirdu ja seda võib igaüks ise jätkata.

Sellised õnnetused, täiskasvanute hooletuse tõttu aset leidnud juhtumid, kus lapsed on rängalt viga saanud, jätavad oma valusa jälje kõigile asjaosalistele. Tõenäoliselt on õnnetusse sattunud lapse vanematel vähemalt sama valus kui lapsel endal. Ent kui see on juba juhtunud, ei too vanema soov lapse valu enda kanda võtta lapsele leevendust.

Selliste olukordade pöördumatus peaks olema meeles igal täiskasvanul, kes laste läheduses on ja nende suve sisustada aitab. Kõiki õnnetusi ei saa ära hoida, kõiki olukordi ei saa ette näha, kõigiks elujuhtumiteks ei saa last ette valmistada. Kuid seda enam tuleb püüda seda teha nendeks, mis on kaine mõtlemise abil ennustatavad. Kaks sammu ette mõtlemine võib päästa suve, tervise ja vahel ka elu.