Kari Maripuu: GAGi vanemate veto ei pea tähendama tehnoloogiauuenduste ärajäämist

Kari Maripuu Foto: Erakogu

IT-ettevõtja Kari Maripuu kirjutab, et Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) lapsevanemate otsusest mitte toetada kooli juhtkonna rutakat tahvelarvutite kasutuselevõtu programmi ei peaks kujunema pidur kogu tehnoloogiauuendusele koolis, sest lahendused on leitavad ja osaliselt ka juba olemas.

Meediaruumis vahetult kajastust leidnud temaatika seoses GAGi ambitsiooniga minna nooremates vanuserühmades üle tahvelarvuti põhisele õppele tekitas vastukäivaid mõtteid.

Ühelt poolt kiidan heaks kooli poolt algatatud innovaatilise projekti, teiselt poolt mõistan lapsevanemaid, kes uuele algatusele vastuseisu avaldasid. Siiski on olemas kahe osapoole ühendamiseks meetodid olemas.

Platvormist vabaks, seadmed odavamaks

Lapsevanemate vastuseisu peamiseks argumendiks on kallis seade, mille soetamine on jäetud lapsevanematele (iDream veebipoe andmetel maksab kõige odavam iPad 479 eurot ja iPad 2 hinnaks on 599 euro). Aimates kooli valiku põhjuseid, võib arvata, et otsus tehti Apple’i kasuks seetõttu, et võrreldes Android platvormil töötavate seadmetega on iPad platvormile arendatud kõige enam õpitarkvara.

Kui aga siduda ennast lahti põhimõttest, et tarkvara peab olema laetud tahvelarvutisse ja jooksma selle operatsioonsüsteemil, saame suurel hulgal lisavõimalusi erinevate seadmete osas.

Nimelt on tänastest tahvelarvutitest pea kõik ühel või teisel moel internetiga ühilduvad, seega, kui paneme rõhuasetuse veebipõhiste õpitarkvarade kasutamiseks (mida on on tahvelarvutite rakendustest soodsam arendada), saame õppetöös kasutada ka 100 – 300 euroses hinnaklassis seadmeid.

Lisaks saab laps veebipõhist keskkonda ka kodus suurema ekraaniga laua- või sülearvutil kasutada, ülesandeid korrata või kodutööd teha.

Nõuab vähem ressurssi

Kaasaegne veebilahendus võib olla märgatavalt enam, kui tekst, pilt ja tabelid. Ühelt poolt on arenenud andmesidekiirus ja veebi kättesaadavus mobiilses võrgus. Teiselt poolt on arenenud veebi kasutajaliides, mis konkureerib edukalt tahvelarvuti rakendustega.

Veebipõhises rakenduses ei ole küll mugav kasutada kõiki tahvelarvuti loomupäraseid omadusi (GPS, gürosensor, GSM ja taustateenused), kuid see kõik ei ole koolitunnis oluline. Vaja on tagada kvaliteetse andmesideühenduse olemasolu ning loomulikult see, et Facebook, YouTube ja muud õppetööst kõrvalejuhtivad elemendid oleksid klassiruumis piiratud või keelatud.

Kas meil on piisavalt veebipõhist õpitarkvara? Õiget vastust on keeruline anda. Kui me võrdleme veebis kättesaadavaid õpematerjale tahvelarvutitele loodud õppematerjalidega, siis võime öelda, et veebis on aja jooksul kogunenud märgatavalt rohkem, kui tahvelarvutitele. Samas on reeglina tegemist üksikuid teemasid käsitlevate rakendustega, millest on keeruline kokku panna aastapikkust õppekava.

Seega oleme olukorras, kus sõltumata platvormist tuleb esmalt hakata Eestile sobivat õpitarkvara looma. Kas seda teha mõnele konkreetsele tahvelarvuti operatsioonsüsteemile või veebi, on vastus ilmselt etteaimatav.

Kuna õpitarkvara arendamine on väga pikk protsess, siis on oluline jagada see väiksemateks etappideks ja mitmete osaliste vahel.

Lähtudes Wikimedia mudelist võiks haridus- ja teadusministeerium koostada õpitarkvara arenduse põhiraamistiku, reeglid ja taristu, millele tuginedes saaksid firmad hakata etapiviisiliselt lahendusi looma.

Lahenduste all pean ma silmas nii teemasid õppeaastate kaupa, kui ka üksikteemasid (nt. «Matemaatika 2 klass», «Trigonomeetria», «Mendelejevi tabel», «Vana-Rooma ajalugu» jne). Sellise mudeli alusel saaksid kirjastused, koolid ja haridusteadlased koos tarkvaraettevõtetega luua ühtse standardi alusel toimivat õppematerjalide baasi, mida rahastab etapiviisiliselt kas riik või eraettevõtted ise.

Lähtuvalt finantseerijast oleks tarkvara kasutamine koolidele kas tasuta või litsentsi alusel. Kui kõik koolid võtavad kasutusele digitaalse õppe, siis võib suure mahu korral litsentsitasu õpitarkvara kasutamiseks kujuneda kooli jaoks marginaalseks.

Kogu projekti õnnestumiseks on aga vaja kiirelt saavutada kriitiline mass hõlpsalt lisatavat ja täiendatavat õppematerjali ja loomulikult julgeid pilootkoole, kes on valmis projektiga varases staadiumis liituma. Kas ei oleks õige aeg sellega juba algust teha?