Andrus Ansip

FOTO: Stanislav Moshkov / Den za Dnjom

Tõe peavad selgitama välja uurimisametkonnad, ütles Reformi­erakonna esimees Andrus Ansip eile erakonna üldkogul peetud kõnes. Ruumipuudusel avaldame vaid kõne lõpuosa.

Head sõbrad, on veel üks teema, millest teiega omakeskis kindlasti rääkima peame. Oleme ju Reformierakonnas alati olnud avatud ja ausad üksteise suhtes ning pole omavahel kartnud rääkida asjadest nii, nagu need on.

Mind teeb väga murelikuks, kui ebakindlalt me ühiskonnana kõnnime õigusriikluse ja demokraatia kitsal rajal. Mõned nädalad on vallanud mind ja kindlasti ka mitmeid teie seast tunne, et kogu Eesti poliitika on määritud. Hiilivalt oleme jõudnud situatsiooni, kus ühiskonna skeptilist või mustavat suhtumist poliitikasse ja poliitikutesse peetakse paratamatuks.

Kui igat ausat poliitikut peetakse vaikimisi ebaausaks, on tegemist suure probleemiga. Kui iga normaalse kodanikuühiskonna juurde kuuluvaid nähtusi nagu huvid, annetamine, erakonnad, poliitiliste valikute tegemine, poliitikud, üldse kogu poliitikategemist kujutatakse kuriteona, loob see pinnase populistide esiletõusuks.

Kõlapinda hakkavad saama need, kel pole endal ühtegi lahendust ja kelle poliitilise kapitali moodustab paradoksaalne hüüdlause «mina pole poliitik!», mis justkui annaks lunastuse kõigeks ning vabastaks vastutusest.

Võin kätt südamele pannes kinnitada, et viimastel nädalatel tekkinud kuvand ei peegelda ei Eesti poliitika tõelisust ega olemust. Ausus poliitikas on minu veendumuse järgi valdav. Eesti poliitika ei ole ostetav. Reformierakonna poliitika ei ole ostetav.

Kuid probleeme peame möönma. Jah, ajakirjanduses on mõned üldistused läinud kõvasti üle võlli, kuid säärase väärkuvandi tekkimisel on kindlasti erakondadel ja poliitikutel endil süüd.

Olgu siinkohal üheselt öeldud – mis tahes varjatud rahastamine poliitikas pole aktsepteeritav. Kui üksainus inimene katab veerandi erakonna sissetulekutest, pole see aktsepteeritav. Kui erakonna sisedemokraatiat kallutatakse hoogtöö korras värvatud kriminaalidega, pole see aktsepteeritav.

Ainult selle deklareerimisest ei piisa. Meil valitsuse juhterakonnana on kohustus ka siin asju paremaks muuta. Peame jälle kord analüüsima kujunenud praktikat ja tegema muudatusi regulatsioonides, taotlema muudatusi hoiakutes. Läbi tuleb kaaluda kõik esitatud ettepanekud. Oleme ses vallas valmis panustama nii ideede kui ka poliitilise jõuga vajalike muudatuste vormistamisse. Parlamendis on töö alanud ning asjalikke muudatusi seadustes võiksime oodata juba sügisel.

Konkreetse kaasuse puhul jääb mul üksnes avaldada lootust, et uurimisametkonnad selgitavad tõe välja. Vajadusel saame selle põhjal teha konkreetsed järeldused. Nagu alati oleme teinud.

Kui tõde on selgunud, teame, kas või kes peab lahkuma. Reformierakonna huvides on, et see juhtuks võimalikult kiiresti.

Sõbrad, Reformierakonna eesmärk on jõukas, õnnelike kodanikega vaba riik. Oleme liikunud selle eesmärgi suunas alati tugeva ja ühtse meeskonnana. Loomulikud on olnud erakonnasisesed arutelud ja vaidlused, kuidas muuta midagi paremaks. Neis tulistes vaidlustes ongi meie jõud.

Täiuslik ei ole meist keegi, alati ei ole õigus meist kellelgi. Kuid vaidluses selgub tõde. Ja kui eesmärk on tõde, ei jää vaidlusest selle osalejate hinge tüli kriipima, sest tüli pole olnud eesmärk.

Jätkame ühiselt tööd parema Eesti nimel. Toetagem üksteist. Vaielgem tuliselt, kuid alati erakonnakaaslast austades. Jätkame ühist pingutust, et meie riik oleks oma kodanikele elamiseks parim koht maailmas, et meid sünniks üha rohkem, et meie lastel oleks veelgi parem elu, et kestaks vaba Eesti.