Muuga sadam

FOTO: Laura Oks

Viimsi elanike algatatud vaidluse käik võib olla õpetlik kogu Eestile

Viimsi elanikud on algatanud vaidluse, mille käigus võib olla paljugi õpetlikku tervele Eestile.

Viimsi volikogu fraktsioonid külvavad aga üksteise suhtes veidraid kahtlusi, kes milliseid ärihuve esindab, ehkki 15. mail kinnitas Viimsi volikogu ühegi vastuhääleta Muuga sadamas kavandatava laienduse detailplaneeringu algatamise.

Viimsi elanikud on aga sadama sellisele laiendamisele juba aastaid vastu seisnud ning nüüd saatsid kümme Viimsi poolsaare külavanemat ja Prangli saarevanem abipalve Eesti presidendile.

Eesti taasiseseisvumise eelloost teame fosforiidisõda mitmes mõttes ohtliku kaevanduse vastu, mida Moskva ametnikud tahtsid Virumaale rajada. Nõukogude võim seadis igal pool «tootmise» huvid ettepoole keskkonna hoidmisest ja inimeste tervisest ning võimalus midagi võimuritele vastu öelda oli heal juhul akadeemikutel või rahvakunstniku mõõtu kunstitegelastel.

Pärast idapoolse Kesk-Euroopa vabanemist Moskva võimu alt selgus, et nõukogulik suurtööstus oli kõigist talle antud soodustustest hoolimata või just nende tõttu liialt raiskav, et suuta konkureerida vabal turul, ning seda tõsiasja näeme tagantjärele paljude riikide statistikas saastekoguste järsu vähenemisena – suur jagu selliseid ettevõtteid lõpetas lihtsalt tegevuse.

Mõni aeg hiljem hakkas suurenema naftavagunite hulk, mida veeti raudteel läbi Eesti linnade Muuga ja ka Miiduranna sadamasse. Kuigi sellised veod ei pruugi tingimata tähendada igapäevast saastamist, on õnnetuserisk  olemas. Samal ajal kasvas nii Viimsis kui ka Pirital elanike arv. Nüüdseks on elanike ja ärimeeste erinevad huvid piiril põrkunud.

Naftavedu ei saa enam korraldada naftat otse rongist laeva pumbates ning transiidifirma Vopak E.O.S. tahab ehitada uusi naftamahuteid. Üks Viimsi külavanematest on akadeemik Jüri Martin.

Ta juhib tähelepanu sellele, et Muuga sadamas asub ka ülisuure plahvatusjõuga lämmastikväetist eksportiv terminal. Piltlikult öeldes tähendavad tema sõnad seda, et kortermaja kõrval bensiinijaamas on pomm.

Iseenesest pole detailplaneeringu algatamine veel otsus millegi ehitamiseks, vaid ideaalis hoopis väitluste stardipauk. Kui kruusakarjääri vastu sõdijad ei soovi, et nende aia taha auk kaevatakse ja seal lärmi tehakse, siis nüüd käib vaidlus tegevuste üle, mis võivad ohustada tuhandete inimeste elu, tervist ja vara. Kuna ka majandus on meile tähtis, ei saa ärimeeste plaane uisapäisa prügikasti saata – võib-olla suudavad nad riske maandada.

Me ei ela enam nõukogulikus käsumajanduses. Lõppude lõpuks on otsustamine demokraatlikult valitud kogude käes ning küsimus ongi jõhker: kas Viimsi elanikud usaldavad oma elu ja surma üle otsustamise nende endi valitud volikogu liikmetele ja kas Pirita linnaosa elanikud usaldavad samas asjas Tallinna linnavalitsust.