Argo Ideon: kahe teraga säutsud

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

President Toomas Hendrik Ilves asus Twitteris sõnasõtta nobelistist majandusteadlase Paul Krugmaniga. «See oli vahetu ja siiras reaktsioon Eesti viimaste aastate pingutuste kaitseks,» ütles Ilves Postimehele.
Kahe teraga säutsud

President Ilvese terav vastulöök Twitteris New York Timesi kolumnisti, Nobeli preemia laureaadi Paul Krugmani väga lühikesele postitusele Eesti majanduse ebatäieliku taastumise asjus näib esmapilgul ebaproportsionaalne. Nii see kindlasti olekski, kui tegu olnuks vastusega ühekordsele avaldusele. Ent nobelistil – kel on USAs selgelt kärpepoliitika vastase ja konkreetse ideoloogia esindaja maine – on Eesti kohta pidevalt negatiivseid märkusi olnud. Mullu juunis kirjutas Krugman: «Nad on tekitanud kõrbe ja nimetanud selle sisemiseks devalveerimiseks.» See käis korraga nelja riigi kohta – Eesti, Läti, Leedu ja Bulgaaria. Mullu veebruaris nimetas Krugman Eesti majanduse paranemist Pyrrhose taastumiseks: «Veel mõni sedasorti majanduslik edu ja meil on ots peal.»

Selles valguses on Ilvese hinnang «Kirjutagem millestki, millest me midagi ei tea, ja olgem ennasttäis, üleolevad ja patroneerivad» juba märksa arusaadavam. Krugmani avaldustest ei nähtu, et ta oleks Eesti majandust põhjalikult analüüsinud. Tema Eestit puudutavate postituste mõte on eelkõige mõne enda ideoloogiapilti sobiva statistilise näitaja või graafiku ärakasutamine oma vaadete toetamiseks selles majanduspoliitilises debatis, mis USAs käib.

Ilvese säutsud äratasid maailma meedias kohe tähelepanu. Tähelepanu põhjus on, et Ilves murdis tabu, mille järgi välistab riigipea staatus oma tegeliku arvamuse avaliku väljaütlemise isegi sotsiaalmeedias.  Paljudel riigitegelastel on Twitteri konto, aga enamasti esitatakse nende kaudu suhtekorraldajate poolt lihvitud, igavaid ja padukorrektselt sõnastatud teateid. Isegi pilt kassist võib sellisel foonil tähelepanu tuua, nagu alles äsja näitas üks Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi postitus.

Ilves oleks muidugi võinud oma reaktsioonis paar tooni mahedam olla ja vältida sõna sh*t kasutamist. Kuid teistpidi mõjus just teravus auditooriumile värske puhanguna võrreldes tavapärase, PR-töötajate silutud pseudoinformatsioonilise kompotiga. Twitter on suhtlusvahend isiku ja maailma vahel ning Toomas Hendrik Ilves söandas seal korraks olla tema ise. See mõjus ehedalt ja vastandus poliitilises kommunikatsioonis nii harjunud silmakirjalikkusele.

Loodetavasti pole tagajärg see, et edaspidi hakkavad kõik Ilvese säutsud läbima avalike suhete  nõuniku Toomas Sildami kontrolli. Noore Twitteri-kasutajana, kel jälgijaidki tunduvalt vähem kui Eesti popartistidel, õnnestub presidendil ehk kogemusest midagi õppida. Ning väitlus Ilvese ja Krugmani vahel võiks ju saada mingi jätku – miks mitte kas või avaliku debati näol, leidku see aset siis Columbias, Princetonis või Tallinnas.

Toomas Hendrik Ilvese säutsud Twitteris 6. juunil
toomas hendrik ilves @IlvesToomas
Jah, kirjutagem aga asjadest, millest me midagi ei tea & olgem üleolevad, ülbed & muudkui õpetagem: nad on ju lõppeks vaid mingid metslased: http://krugman.blogs.nytimes.com/2012/06/06/estonian-rhapsdoy/
toomas hendrik ilves @IlvesToomas
Nobel kaubanduse eest vist seda tähendabki, et võib näidata end autoriteedina fiskaalküsimustes & kuulutada mu maa «ahermaaks». Kindlasti jälle Princeton vs Columbia
toomas hendrik ilves @IlvesToomas
Jajah, ega me teagi midagi! Me oleme kõigest tömbid & rumalad idaeurooplased. Valgustamata. Ükskord saame meiegi aru. Nostra culpa.
toomas hendrik ilves @IlvesToomas
Valagem idaeurooplased p*ga üle: nende inglise keel on vilets, nad ei reageeri & teevadki seda, mida on kokku leppinud & ja valivad tagasi need, kes oskavad vastutada.
toomas hendrik ilves @IlvesToomas
Jube. Et minu maa poliitika ei lähe kokku Ülima Tarkusega & ma sellele vastu olen, ei tähenda, et kõik peaks minu järgi käima. http://mobile.globalpost.com/dispatch/news/regions/europe/120604/estonia-economy-technology-skype-euro-zone-debt-crisis
Inglise keelest tõlkinud Marek Laane