Eile valiti Tartu Ülikooli järgmiseks rektoriks geoloogist professor Volli Kalm. Võime vabalt öelda, et Tartu Ülikool on üks meie omariikluse nurgakividest.
Juhtkiri: väikese Eesti suurkool sai uue rektori
1. juuni 2012, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusülikooli positsioon väikeses Eestis tähendab muu hulgas seda, et Tartu Ülikoolis toimuv on oluline tervele ühiskonnale. Nii pole Tartu Ülikooli rektori valiminegi lihtsalt ühele õppeasutusele juhi leidmine, vaid selle taustal on alati eksistentsiaalsete lootuste ja ka hirmude alltoone.
Loomulikult on ülikoolid oma olemusest lähtuva pideva muutumise ja traditsioonide seguga ning uute teadmiste loomise ja jagamisega tähtsad igas ühiskonnas, ent Tartu Ülikooli ja ka selle rektori rolli teeb veel suuremaks Eesti väiksus – universitas’e mõõtu varuvariante meil lihtsalt pole.
Rektori valimise kampaania kogu Eesti avalikkusele nähtav osa polnud just üleliia pikk, ent seda selgemalt olid kolm tugevat kandidaati meedias esil mõne nädala jooksul enne valimispäeva ning said sõna ka Postimehe arvamuskülgedel.
Sellest, et kolme kandidaadi põhimõtted olid üpris lähedased ning väitluslikke teravusi leiti pigem üksikküsimustest, võib küllap välja lugeda laiemat üksmeelt akadeemilises peres – mil viisil põhimõtteliselt edasi minnakse – või vähemalt võimalust selliseks üksmeeleks.
Me võime üheskoos uhked olla, et Tartu Ülikool on selgelt tugevdanud oma positsiooni teadusülikoolina ning mitme eriala uued hooned ja seadmed annavad silmad ette teiste Läänemere ümbruse ülikoolide pakutavale.
Betoon ja masinad, millest kaua puudust tunti, on siiski vaid vahendid. Sellel taustal ongi mõistetav, et nüüd rõhutasid kõik kandideerijad tähelepanu inimestele ja loomulikult palgatasemele, mis on akadeemilise redeli madalamatel pulkadel tõepoolest päris nigel.
Samuti oli väitluste keskmes õppetöö korraldamine – massiülikooli tekkimisega kaasa tulnud kehvad jooned arutati läbi.
Suur proovikivi on luua mõistlik tasakaal rahvusülikooli rolli ja rahvusvaheliseks teadusülikooliks oleku vahel. Muidugi on viimaseta ka esimese rolli täitmine küsitav, ent rahvusülikooliks olek nõuab pidevat sihipärast pingutust.
Volli Kalm kirjutas rektorikandidaadina Postimehes (21.05): «Mida ülikool laiast maailmast ei saa või milleks saab ehk parimal juhul abi, on rahvusliku ja omakeelse haritlaskonna kasvatamine ning hoidmine. Seetõttu on rahvusülikooli missioon palju laiem ja mitmekesisem kui ainult eesti keele, kultuuri ja ajaloo uurimine ning säilitamine või ajalooliste hoonete korras- ja käigushoidmine.»
Valikuid kahe rolli vahel ei tehta seega kaugeltki üksnes keeleteadlaste ja ajaloolaste palgaküsimusi lahendades, vaid tegelikult kõigil erialadel. Väikese Eesti suurkooli missioon on tõepoolest eksistentsiaalse tähendusega.