Maruste tsiviilpartnerluse seadustamisest: probleemiks on meie jäigad hoiakud

Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe, endise riigikohtu esimehe ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku Rait Maruste hinnangul puuduvad õiguslikud takistused tsiviilpartnerluse legaliseerimiseks, pigem jääb see eelarvamuste taha pidama.

Mullu mais tsiviilpartnerluse ümber puhkenud arutelu, mis sai alguse õiguskantsleri märgukirjast justiitsministrile, on nüüdseks vaibunud. Kas on olemas mingit reaalset õiguslikku takistust tsiviilpartnerluse legaliseerimiseks?
Minu arvates õiguslikud takistused selleks puuduvad, pigem on takistuseks hoiakud ja eelarvamused.

Kui rääkida tsiviilpartnerlusest, kas räägime siis vaid samasooliste inimeste kooselu reguleerimisest või võimaldaks see reguleerida ka näiteks vabaabielusid?
Ma ei ole näinud eelnõu teksti, kuid kuuldud selgituste põhjal on see n-ö sooneutraalne ja hõlmab kooselu kõiki vorme ning sellega kaasnevaid tsiviil- ja perekonnaõiguslikke probleeme.

Reformierakonna seisukoht on, et samasoolised paarid peavad saama õiguse oma kooselu registreerida, samas koalitsioonipartner IRL sellega ei nõustu. See aga tingib õigusliku vaakumi venimise – praegu näiteks on jälle aastake läinud. Näete teie siin mingit reaalset võimalust protsessi kulgu kiirendada?
See on tõepoolest probleem, sest kui IRL nõus ei ole, siis see eelnõu ei ole koalitsiooni laialimineku hind. Seega tuleb vaadata sinnapoole ja neilt küsida.

2009. aastal jõustus Eestis võrdse kohtlemise seadus. Kuidas on see teie hinnangul ühiskonnas vastu võetud? Kui hästi või halvasti saavad eri grupid aru diskrimineerimisest?
Väga paljude inimeste meelest mahub ju «lihtsalt» mõnitamine või näpuga näitamine veel sallivuse piiridesse.
Olen Eestis tagasi olnud veidi üle aasta ja võimalik, et see periood on liiga lühike, et arenguid fikseerida. Diskrimineerimise ja mittediskrimineerimise probleem pole mitte niivõrd õiguslik, kuivõrd sotsiaalne. See eeldab vastavate hoiakute ja taju ning väärtuste muutust ning see võtab aega. Õigusega saab seda suunata, kuid mitte kehtestada. Kuid minu hinnangul toimub areng õiges suunas.

Euroopa Liidu ühtse korra puudumisel kohaldavad liikmesriigid verbaalse vaenamise ja vihakuritegude suhtes erinevaid lähenemisviise. Kaheteistkümnes liikmesriigis (Belgia, Taani, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Läti, Madalmaad, Portugal, Rumeenia ja Rootsi) ning ka Põhja-Iirimaal Ühendkuningriigis loetakse vihkamise, vägivalla ja seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise õhutamist kuriteoks. Verbaalsest vaenamisest ja vihakuritegudest sageli aga ei teatata õiguskaitseorganitele üldse, kartes saada samasuguse kohtlemise osaliseks. Mida annaks siin teha, et seda olukorda muuta? On see teie arvates tänases Eestis probleem?
On tõsiasi, et Euroopa Liit on kooslus erinevatest arengutasemetest, religioonidest, kultuuridest ja sotsiaalsetest hoiakutest. Seega on mõistetav, et riikide praktika on erinev, ja võib-olla see ongi hea – erinevus ju rikastab!

Kuid viha ja vaenamine seda ei tee, seega peaks olema küll minimaalsed standardid Euroopa sees, mida kõik respekteerivad. Mulle isiklikult tundub Eesti selles osas arhailisena, sest teistsuguse mittetunnistamine ei kõnele avatusest. Neilt, kes traditsiooniliste kaanonite alla mahuvad või eelistavad sinna jääda, ei võta see ju midagi ära.
Seega on probleemiks jälle meie jäigad hoiakud. See on omapärane paradoks, sest Eesti võib mõnes positsioonis olla väga avatud, modernne ja kaasaminev.

Euroopa Liidu õigusaktides pole küll nõutud, et liikmesriigid loeksid homofoobiat kuritegusid raskendavaks asjaoluks. Kümnes liikmesriigis (Belgia, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik) on aga homofoobia ja transfoobia raskendavaks asjaoluks. Kas võiks see ka Eestis samamoodi olla?
Ma ei usu eriti seaduse karistava-hirmutava jõu efektiivsusesse. Pigem kaldun uskuma selgitustesse ja eelarvamuste muutmisse dialoogi kaudu, mida toetab mõistlik tsiviilseadusandlus ning mitte karistav kriminaalõigus.

1 küsimus

Kui kaugel on justiitsministeeriumis kooseluseaduse eelnõu ettevalmistus?
Vastab Priit Talv, justiitsministeeriumi pressiesindaja

Justiitsministeerium lähtub erinevaid kooselu vorme analüüsides eesmärgist kaitsta nõrgemat poolt ja lapsi. 2012. aasta suveks valmiva eelnõu kontseptsioon peakski neid eesmärke silmas pidades näitama, mida ja kuidas on vaja reguleerida, et nõrgema poole õigusi ja huve kaitsta.
Kui kontseptsioon on valminud, esitatakse see riigikogus esindatud erakondadele ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks. Sealt on võimalik jätkata arutelu asjalikult ja argumenteeritult ning üksteist austavas võtmes.

Artikkel ilmus 30. mail Erinevus rikastab programmi raames TTÜ õiguse instituudi väljaandes Ajaleht.