FOTO: SCANPIX

Kuidas kasutada kõrgharidusraha?


Jaak Allik (SDE) juhtis tähelepanu erinevatele võimalikele probleemidele seoses muudatustega Eesti kõrghariduskorralduses (PM 25.05).

Praegune seis kõrgharidusmaastikul, pärast 10. mail vastu võetud seadusemuudatusi, on selline, et motiveeritud noortele on tasuta kõrghariduse omandamine 2013. aasta sügisest tasuta. Selle komplektseks rakendamiseks tuleb heaks kiita ka vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu.

Reformi eesmärk on tagada kõigile tublidele noortele, sõltumata majanduslikust taustast, ligipääs kõrgharidusele. Samuti peab riik toetama neid, kelle toimetulek võib täiskoormusel õppides oluliselt halveneda. Toetused peavad olema vajaduspõhised, sest Eesti riigi rahalised võimalused on tagasihoidlikud.

Valitsuse esitatud õppetoetuste süsteemi järgi suureneks vajaduspõhistele õppetoetustele kuluv summa ligi kaks korda. Eestis ei ole palju valdkondi, kus avaliku sektori kulutused sellises mahus kasvaksid. Vajaduspõhiseks õppetoetuseks on eelnõus arvestatud 135 eurot kuus.

Tegemist on ühe osaga toetuste paketist, mis on mõeldud just nende perede noortele, kelle perekonna keskmine sissetulek jääb alla suhtelist vaesuspiiri. Lisaks jäävad alles kõik edukamatele tudengitele mõeldud stipendiumid ning riiklikult garanteeritud õppelaen. Lisaks võime eeldada, et enamik tudengeid saab loota mõningasele pere toetusele. Täiesti reaalne on tudengil ka osalise ajaga või periooditi tööl käia.

Raha on piiratud ressurss ja seda ei ole kunagi liiga palju. Kas me peame piiratud vahenditega toetama kõiki üliõpilasi? Või toetama neid, kes toetust ka tegelikult vajavad, et täiskoormusega õppimine üldse võimalik oleks? Tasuta kõrghariduse ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi eesmärk on parandada Eesti kõrghariduse kättesaadavust, kvaliteeti ning kõrgkoolide efektiivsuse kasvu, mitte juurutada keskpärast, peamiselt mugavamale toimetulekule suunatud kõrghariduskorraldust.

Kaia Iva,
IRLi riigikogu fraktsiooni juht