Jürgen Tamme: issi, kus me lähme?

Jürgen Tamme
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Prantsuse vast valitud president François Hollande lubas olla normaalne riigipea. Ühest küljest oli selle lubaduse taga soov vastanduda paljude silmis seebiooperlikule Nicolas Sarkozyle.

Teisalt on normaalsuse mõistel prantslastele sügavam mõõde. Seda nägemust «normaalsusest» on avanud prantsuse kirjanik ja humorist Jean-Louis Fournier raamatus «Où on va, papa?» (Indrek Koffi tõlge «Issi, kus me lähme?» ilmus Loomingu Raamatukogus).

Valusalt ausas omaeluloolises raamatus kirjeldab Fournier kahe raske vaimse ja füüsilise puudega poja isaks olemist.

«Mida üldse tähendab normaalne? Selline, nagu peab olema, nagu peaks olema, ühesõnaga keskmine, kirik keset küla. Mulle ei meeldi eriti keskmised, mulle meeldivad need, kes ei ole keskmised, kes on üle keskmise, ja minugi poolest ka need, kes on alla keskmise, igatahes mitte samasugused nagu kõik teised. Mulle meeldib väljend «teistmoodi kui teised». Sest teised mulle alati ei meeldi,» kirjutab Fournier.

Mida tähendab Hollande’i lubatud normaalsus, on veel ebaselge. Küll aga on jäänud Hollande truuks talle võidu toonud põhimõtetele – olla (vähemalt väliselt) teistmoodi kui tema eelkäija ning ­eirata majanduse kehva olukorda, millega prantslaste valmisolek leppida on väike.

Fournier’ raamatu pealkiri tuleneb küsimusest, mida üks poegadest autosõidu ajal vahetpidamata isa käest päris. Kuigi isa vastas pojale esimesel, teisel ja kolmandal korral, jäi poeg ikka oma küsimust kordama. Kümnendal korral ei vastanud isa midagi. Sajandal korral polnud ka isa kindel, kuhu nad lähevad ja milleks.

Hollande’ilt tahetakse vastust küsimusele, kuhu Prantsusmaa suundub ja milleks. Kui vastust ootavad kannatamatult kümned miljonid inimesed ning sind jälgivad ärevad pilgud Euroopast, võib juhtuda, et kogenematu Hollande ei oskagi enam ühel hetkel küsimustele vastata.

Seni on Hollande seda suutnud, tõestades end ka tõsiseltvõetava riigipeana. Ja mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka Euroopas ja mujal, kus tema idee majanduse stimuleerimisest on leidnud toetajaid.

Isegi Saksa press tunnustas pärast üleeilset Euroopa Ülemkogu Hollande’i. «Hollande määrab Euroopa agenda,» kirjutas Die Zeit, «Hollande varastas Merkelilt show,» lisas Der Spiegel. Siiski on sealne press seisukohal, et võitjana kasvu ja kasinuse leeride vastasseisust lahkub Berliin.

Hollande’i uljad sammud Euroopas võivad aga olukorras, kus tema kodumaal ei tegeleta tegelike probleemidega, kätkeda mitmeid ohte. Noore ja kogenematu riigipea rollis õpitakse enamasti kõike ametiga seonduvat tasapisi. Aga alati see nii ei lähe ja siis võib normaalsest riigipeast saada lihtsalt riigipea, nagu kõik teised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles