/nginx/o/2012/03/10/1005764t1he7f5.jpg)
Finantskriisi sattunud Euroopa riigid on juba ette võtnud olulisi reforme, kuid konkurentsivõime parandamiseks soovime fiskaalpakti täiendada kasvupaktiga, mis peaks sisaldama järgmisi punkte.
Guido Westerwelle: kasvupakt Euroopale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiteks, ELi eelarve järjekindel kasvule suunamine. EL ei tohi rohkem kulutada, ta peab oma raha paremini kasutama. EL arutab lähiajal eelarvete finantsraamistikku aastateks 2014–2020.
Eelarvemahuks on ette nähtud üks triljon eurot. Me peaksime keskenduma sellele, et seda summat kasvu ja tööhõivesse, innovatsiooni ja konkurentsivõimesse suunata. Samal ajal peab vahendite kasutamist rangemalt kontrollima.
Teiseks, kasutusse tuleb võtta ELi seni kasutamata raha. Jooksva eelarveperioodi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondis on ligi 80 miljardit eurot, mis pole seotud projektidega. Euroopa Komisjon peab selle kiirelt ja tõhusalt uude kasvu investeerima.
Kolmandaks, parem ligipääs investeerimiskapitalile. Mõnes riigis on näha, et valitsus on küll õigele teele asunud, aga pangandus ei saa hapude laenude koorma all oma rahvamajanduslikku rolli täielikult täita.
Ettevõtted pole seetõttu võimelised tegema kasvu edendavaid investeeringuid. Euroopa Investeerimispanga näol on meil olemas instrument, mida kasutades saame parandada ettevõtete ligipääsu krediidirahale.
Neljandaks, infrastruktuuriprojektide toetamine. Panganduse takerduv vereringe on probleem ka Euroopa suurematele infrastruktuuriprojektidele. Meie tänavad ja rööpad, energia- ja telekommunikatsioonivõrgud kuuluvad Euroopa majanduse trumpide hulka. Euroopa infrastruktuuride piiriüleseks väljaarendamiseks peame tõhusamalt kaasama erakapitali.
Viiendaks, siseturu lõplik väljaarendamine. Siseturu laienemine pakub uutele aladele taas suuri võimalusi. See kehtib digitaliseeritud majanduse ja internetikaubanduse kohta. See puudutab energiasektorit ning peaks bürokraatia vähendamise ja riskikapitali parema kättesaadavusega tugevdama väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. Lisakasvu saavutamiseks peame tugevdama Euroopa piiriülest liikuvust.
Kuuendaks, vabakaubanduse tugevdamine. Kolm neljandikku maailmamajandusest asub väljaspool ELi, üle 80 protsendi üleilmsest majanduskasvust saavutatakse samuti seal. EL peab vaeva nägema, et Doha läbirääkimiste voor edukaks kujuneks, ja sõlmima samal ajal vabakaubandusleppeid maailma võimukeskustega.
Artikkel ilmus neil päevil ka väljaannetes Standard, Le Monde, Times, Il Sole, ABC, Naftemporiki, Diario de Noticias, Lidove Noviny, Hospodarske Noviny, Delo, Sydsvenska Dagbladet, Viläggazdasäg, China Daily, Het Financieel Dagblad, Standart.