/nginx/o/2008/12/04/101062t1h5038.jpg)
Juhtkiri: mida te teete
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
20. veebruar 2009, 21:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teade sellest, et Lätis on valitsus kukkunud, pole paraku midagi rabavat. Poliitiline segadus on lõunanaabrite juures kestnud juba pikalt ja välismaised analüütikud on majanduskriisis riigi valitsusele kukkumist ennustanud varemgi. Valuutafondilt laenu saanud lätlased ei suuda leida üksmeelt kulude kärpimisel ja oma mõra lõi niigi kõikuvasse valitsusse ka president Valdis Zatlers, kes nõudis, et peaminister peaks tegutsema kiiremini ja kaasama rohkem parteisid.
Ühelt poolt on arusaadav mõte, et usalduskriisis riigi juhid peaksid tuginema võimalikult suure hulga rahva häältele. Teisalt ei ole aga valitsuse vahetus või ennetähtaegsed valimised sugugi parim viis riigis poliitilist stabiilsust tagada. Läti koalitsiooni käitumine võib küll lühikeses perspektiivis aidata ühel või teisel erakonnal populaarsust võita, kuid tuleviku helgemaks muutmiseks on vaja pigem stabiilsust, kokkuleppeid ja selgeid sihte, mitte omavahelist populaarsusvõitlust.
Eestil ei ole mõtet rõõmustada, kui naabreil halvasti läheb. Ebastabiilsus Lätis on ebastabiilsus Baltikumis ja koos sellega ka Eestis.