Aleksander Laane: parlamendiparteide kaaperdatud ideed

Aleksander Laane Foto: Peeter Langovits

Roheliste erakonna esimees Aleksander Laane leiab, et tugeva riigi jaoks on vaja poliitilist kirevust, kuid praegu hoitakse pisiparteid riigikogust eemale valijatesse otsusehirmu külvates. Samas on nii mõnedki parlamendierakonnad võtnud Roheliste seisukohad omaks ja esitlevad neid endi omade pähe.

Erakond ei peaks olema ettevõte, vaid valijate huvide ja ühiskonna erinevate ootuste esindaja ja kaitsja. Ettevõte (erinevalt ettevõtjast) pole valija ning ei peaks seega ka poliitikat tegema. Kahjuks on Eesti erakonnapoliitika võtmas ettevõtlusele omaseid tunnusjooni. Nende tunnusjoonte hulka kuulub ka müüdiloome üha agaram kasutamine – nii enda kui oponentide kohta. Ja sellegi edukus sõltub suuresti raha hulgast.

Ma arvan, et Rohelised on üks «demoniseeritum-mütologiseeritum» erakond Eesti poliitmaastikul. Meedia ja teiste erakondade ühistöös kujundatu on meelevaldne ja ei põhine ka muul kui meelevaldsel arvamusel. Meil on kasutada hinnang, mille kohaselt 2011. aasta riigikogu valimiste tulemused (ehk saadud häälte arv) olid suuresti sõltuvuses sellest, kui palju telereklaami aega üks või teine erakond enesele osta sai. Ehk siis sõltusid 2011. aasta valmistulemused otseselt raha hulgast - mitte ideedest.

Valmiskompass (ERR) näitas selgelt, et roheliste programmiliste ideede toetajaid oli üle kolmandiku, kuid erakonna valijaid alla künnise. Seega on väide, nagu tegelenuks Rohelised valel suunal või oma sisekaemusega (vt Argo Ideon « Värskel edukal erakonnal on Eestis raske välja tulla» PM 21.05.2012), veelkordselt tõestatult meelevaldne.

Mantratena korratakse kampaaniast kampaaniasse valijatesse otsusehirmu külvavaid lauseid.
Näited:
- kui te neid (näiteks Rohelisi) valite, läheb teie hääl kaotsi. See väide on sisutu ja valijale tegelikult mõistetamatu, kuid mõjutab alateadvust.
- te peate valima kedagi - isegi kui te ei taha valida - sest muidu tuleb see, kelle nime ei tohi mainida, võimule.

Faktiliselt on Rohelised seisnud suure hulga väärtuste ja poliitikate eest sedavõrd tõhusalt, et tänaseks püüab ka Reformierakond keskkonnapoliitikast vähemalt rääkida Roheliste sõnadega. Reformierakond ilmselt tajub, et midagi on selles kivipõletamisel põhinevas majanduses valesti, kuid ei hooma või ei tahagi hoomata laiemat pilti.

Paljud Roheliste seisukohad on omaks võtnud ka IRL, kelle majandusminister on muutunud tulihingeliseks energiasäästu ning rohemajanduse eestkõnelejaks.

Meenutan, et Roheliste tulekul Eesti poliitikasse olid nii samad erakonnad kui samad isikud kõigi täna nende endi toetatud ideede tugevad kriitikud. Ja ilmselt on see reegliks saamas, et Rohelised räägivad täna asjadest, probleemidest ja lahendustest, millest arusaamine jõuab teiste erakondadeni aastakest viie pärast.

Rohelistel on arusaam (ja praegune poliitiline olukord on seda vaid kinnitanud), et tugeva riigi jaoks on vaja poliitilist kirevust. Kui Rohelised oleks Riigikogus, siis poleks mõeldav, et DASA-MSA eelnõu praegusel kujul lahinguta läbi läheks. Meie ettepanek anda see raha elusid päästvateks vähi sõeluuringuteks praegu Riigikogu saali ei jõua.

Täna on roheliste valijaskond 20 000 inimest. Kui suudame kasvada oma ideid selgitades 40-50 tuhandeni, on see üksjagu hea saavutus. Peamiseks huvigrupiks on arvatavalt need, kelle jaoks värske ja selge arusaam maailmast on oluline ja kes saavad aru, et olemasoleva majandusmudeli puhul tähendab pideva kasvu nõudmine kriiside sagenemist ja süvenemist.
Kindlasti me osaleme eelolevatel valimistel ja eks vigadest õppimine muuda kindlasti ka meie tegevust.

Püüame olla sihikindlamad ja ei mütologiseeri ka enda jaoks koostööaadet erinevate erakondade vahel. Jah, me püüdsime teha avatud koostööd kõigi erakondadega. Ma ei oska ennustada, kas rohelised hakkavad konkurente igal võimalusel aeruga äsama, nagu ühes rannarahva loos, ja valjult karjuma, et ära usu hülge möla, aga muutusi Roheliste kommunikatsioonis on oodata kindlasti.

Töö käib.