Juhtkiri: tahan lennata, vahelduseks ka kõrgelt!

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kukerpillid laulavad Tõnu Raadiku – Jaan Tätte kuulsas loos «Tahan lennata» muu hulgas, et «vahel on nagu tahaksin midagi muud, mitte seda, mis minule antud». Seda «muud» näib olevat ühekorraga kuhjana meie õuele sadanud.


Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov on Briti lennundusteabe ettevõtte UBM Aviationi kolmepäevase foorumi «Routes Europe 2012» võõrustamist lausa jackpot’iks nimetanud.

Eestis pole vist olnud ettevõtjat, kes viimastel aastatel poleks rõhutanud Tallinnast algavate Euroopa-otselendude tähendust riigi majandusele. Rahvusvaheline lennundusfoorum selle maailma vägevate osavõtul pakub korraldajale, eriti kui ta juhtub olema väike riigike kuskil Euroopa Liidu veerekese peal, võimaluse end nähtavamaks teha.

Muidugi ei saa ka kõige uhkema kultuurikavaga end suuremaks teha, ent oma positiivne mõju Tallinnale ja Eestile on sellistel ettevõtmistel kahtlemata olemas.

Samas asetub foorum kokkuvõttes ka statistika mõttes meeldivasse konteksti. Kui veel mõni aeg tagasi oli taevas Eesti lennunduse kohal pilves ning päikest nägid vaid piloodid – nemad näevad ju alati –, siis nüüd jõuab soojendavaid kiiri ka maa peale.

Pärast masuaastate langust kasutas mullu Eesti lennujaamu rekordarv, ligi kaks miljonit sõitjat. Tagatipuks tegi lennujaam koostöös Tallinna sadama ja mereagentuuriga CF&S ära aasta logistikateo: Eesti pealinnast sai osa Läänemere kruiiside algus- ja lõpp-punkt.

Lennukompanii Estonian Airi mullune 17,3 miljoni eurone kahjum ei olnud küll kaugeltki rõõmustav, kuid positiivseid märke on siingi. Lendude arv kasvas ning ettevõtte nõukogu liikmed on öelnud, et mullu tehti tulevikku suunatud otsuseid, nagu näiteks tegevjuhtkonna vahetus, ning järgmise paari aastaga peaks lennufirma kasumisse jõudma.

Estonian Airi liikumist õiges suunas on tänavu jõudnud kiita ka Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülem Henrik Hololei.

Riskijulgust näib meie lennu­ettevõtteis tõesti rohkem olevat. Võtmeküsimus on ju alati olnud see, kuidas korvata vähest Eestist lendajate hulka.

Ühe võimaliku lahendusena on siin üha kuuldavamalt räägitud Aasia-lendudest, milleks Tallinn on sama hea geograafiline paik kui Helsingi. Suurem reisijate hulk annaks elulootust ka soovitud Euroopa-lendudele.
Seepärast lennakem vähemalt foorumi päevil kõrgelt, mõelgem suurelt ja hoidkem pöialt, et Erik Sakkovil oleks jackpot’i osas õigus. Sest on nähtud ju sedagi, kuidas lotovõidule järgnev argipäev toob jälle kahe jalaga maa peale. Ja see kokkupuude ei pruugi olla nii pehme, et salongis aplausi esile kutsuks.

Copy
Tagasi üles