Imre Sooäär: te ei saa matta meie laulu

Imre Sooäär Foto: Pm

Ühiskond on liimist lahti ja nii mõnelgi on huulil küsimus, kas riigikogu ja valitsuse liikmetel ikka sobib raskel ajal koos kooris laulda. Äkki see pole piisavalt riigimehelik? Äkki peaksidki riiki ja valitsust juhtima poliitilised robotid, kes ei laula, ei naerata, ei väljenda emotsioone ja kaotavad üldse igasugused inimlikud tunded? Unustades, kes on nende rahvas, sest nad ei oskagi enam rahvaga ühte laulu laulda. Ma ei usu, et see nii peaks olema.

Meie koori proovide põhjal võin julgelt väita, et Toompea laulukoor tõepoolest ühendab. Kuna oleme kõik erinevatest erakondadest, siis usun, et see kogemus aitab meil ka igapäevatööd paremini teha.

Toompea laulukooris laulavad nii praegused kui ka endised riigikogu ja valitsuse liikmed ning sõltumatud riigiametnikud. Seega on meie laul erakonna- ja poliitikaülene. Ehk aitab ühine laul meil tugevamini kokku hoida ajal, kus ümberringi on nii palju hirmu ja teadmatust, ebakindlust selle pärast, kuidas me rahva ja riigina suudame edasi minna.

Koori kutsus kokku endine riigikogu liige Tarmo Leinatamm Eesti astumisel Euroopa Liitu 1. mail 2004. Kindlasti oli «Laululahing» üks liikumapanevaid jõude, et koor taas ellu äratada. Peamine oli aga siiski soov ilma poliitilise kempluseta midagi koos teha.

Poliitikas on palju stressi ja erakondadevahelist jagelemist. Kooris laulmine õpetab üksteist paremini kuulama ja selle läbi paremini mõistma. See õpetab meeskonnatööd ja vastastikust lugupidamist. See aitab poliitilisi pingeid leevendada ja aitab meil üksteist paremini tundma õppida.

Meie eesmärgiks ei ole «Laululahingu» võit, vaid sellest osavõtt. Meie ridades ei ole professionaalseid lauljaid, nagu näiteks nukuteatri kooril eelmisel aastal. Teeme nii hästi kui suudame. Meile on oluline koostöö kogemus vabas õhkkonnas ja ühise asja nimel pingutamine. Meid seob igapäevatöö ja ühine mure riigi tuleviku pärast. Kas selle nimel ei ole siis mõtet pingutada, et me suudaksime koos mõistlikumaid otsuseid teha, mis on olulised meie kõigi jaoks?

Võrdluseks võiks tuua, et ettevõtetes või muudes organisatsioonides tullakse aeg-ajalt kokku, et lõõgastuda ja tööpingeid maandada. Riigikogul ei ole näiteks suvepäevi ega muid pingete maandamiseks mõeldud koosviibimisi. Kindlasti mõjutab see ka igapäevast tööalast suhtlemist.

Lauldes saame koos olla mitte kui poliitikud, vaid kui tavalised eesti inimesed. Paljud ei usugi enam, et poliitikud inimesed on. Kas just see pole üks põhjus, miks poliitikas on nii palju kurjust, et poliitikud vabas ja sundimatus õhkkonnas inimlikul tasandil omavahel ei suhtle?

Proove teeme esmaspäeva hilisõhtuti. Nii nagu tuhanded koorilauljad üle Eesti, kes õhtuti oma päevatööst vabal ajal koos käivad, on ka riigikogulastel oma vaba aeg. Kuidas nad seda sisustavad, on nende endi otsustada.

Meie ametinimetus saadab meid tõesti 24 tundi, aga ka rahvaesindajal peab olema võimalus istungiteväliselt oma perega tegeleda, sporti teha, teatris käia ja miks ka mitte kord nädalas koos laulda. Usun, et meil on koostöötahe ja sisemine energia olemas, et oma poliitilisi eelistusi kõrvale jättes ühiselt «Laululahingus» võidelda.

Evelin Ilvest tsiteerides: «Pekske meid, ajakirjanikud! Pekske, kuidas jaksate. Aga te ei saa maha matta meie laulu, sest see tuleb südamest.» Näen, et need, kes kooris laulavad, on ka riigikogu saalis juba teiste vastu lahkemaks muutunud.

Kurjus on see, mis Eestile kõige rohkem häda teeb. Kurjus ja negatiivsus kanduvad läbi meedia võimenduse riigikogust rahva sekka ja tulemuseks on masendunud Eesti. Loodan siiralt, et «Laululahingust» kiirgav ülimalt positiivne energia nakatab seal laulvaid poliitikuid ning soojuse, mõistmise ja inimlikkuse poliitikasse natukenegi tagasi toob. See on vähemalt minu jaoks selles saates esinemise ainus mõte ja siiras soov.

20 aastat tagasi ühendas laul meid raskel ajal. Praegu on laulu jõudu Eestile täpselt sama hädasti tarvis kui siis. Kui riigis valitsevad jõud suudavad koos ühe eesmärgi nimel ühiselt laulda, ehk siis õpetab see meid ka paremini ühe riigi eest seisma. Teist meil ei ole.