Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2012/05/18/1112958t1h3c68.jpg)
Ükskõik, mis karistus 1990. aastate Bosnia hirmutegude eest Balkani lihunikuks tituleeritud Ratko Mladicile ka ei määrataks, ei too see tagasi rohkem kui 8000 Srebrenicas serblaste vägede tapetud meest ja poissi, kellest mõne vanust loeti surmahetkel alles kuudes.
See ei muudaks ka olematuks mälestusi õudustest, mida pidid läbi elama samade vägede poolt vägistatud naised. Aga vähemalt meenutatakse avalikkusele seoses sel nädalal alanud kohtuprotsessiga uuesti õudusi, mis pandi toime Euroopas enamiku praeguste lehelugejate eluajal.
Endise Jugoslaavia sündmused näitasid, et sõda ei pruugi olla lõplikult välja juuritud või tänapäevaste vahenditega kergesti ravitav haigus, mis levib ainult teiste maailmajagude karukolgastes. See juhtus hiljuti, üsna lähedal, valgete inimestega.