Eksamikeskus: ka praegu võib abivahendeid kasutada

Foto: Mihkel Maripuu

Pole ühtegi riigieksamit, kus ei saaks lubada õpilastel abivahendeid kasutada, kuid selleks tuleb ülesanded teistmoodi üles ehitada ning muuta ka hindamiskriteeriumeid, leiab Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa. Ka praegu võib mitmetel eksamitel abivahendeid kasutada, kuid see ei anna alati parimaid tulemusi.

Püüa leidis, et abivahendite kasutamine ka riigieksamitel on mõistlik ja sinnapoole eksamid ka liiguvad: «Sest siis saab mõõta ka selliseid oskusi, mis ei eelda ainult faktoloogilisi teadmisi, mis ei olegi eesmärk 21. sajandil, kus faktid on kõik hõlpsalt leitavad, vaid nende kasutamise oskust.»

Selliste eksamite hindamine muutub kindlasti subjektiivsemaks, tõdes Püüa. «Näiteks eesti keel, mis on üks subjektiivsematest riigieksamitest, tekitab alati diskussiooni. Tehakse küll hindamismaatriks ja me viime läbi hindamiskoolitusi, aga need tulemused on alati rünnatavad. Aga midagi pole teha, sellised eksamid, kus tahame hinnata õpilase oskusi, on subjektiivsemad ja seetõttu tuleb ka arvestada, et vaidlustusi on rohkem.»

Ka praegu on mitmete riigieksamite puhul teatud abimaterjalide kasutamine lubatud. Püüa tõi näiteks ühiskonnaõpetuse eksami, kus üks osa põhineb Eesti põhiseaduse kasutamisel, või geograafia, mille üks osa põhineb atlase kasutamisel. «Keemias on Mendelejevi tabel, eesti keele eksamil lubatud ÕS.»

2014. aasta matemaatikaeksami koostamisel on arutletud, kas anda õpilastele ka valemileht, ning ses osas jagunevad õpetajate arvamused kaheks. «On õpetajaid, kes arvavad, et valemileht võiks olla, sest siis ei pea õpilased panustama nii väga valemi päheõppimisele. Kuid on õpetajaid, kes leiavad, et kui õpilane saab mõttest ja loogikast aru, on valem pigem teooria kontsentreeritud kuju ja valemilehte polegi vaja.»

Püüa pakkus, et kui 2014. aastal jääb alles vaid kolm riigieksamit ja gümnaasiumi lõpetamisel on oluline kooli lõpueksam, siis võiksid koolid selle eksami erisugusena välja töötada. «Siis teab kool oma võimalusi ning ka korraga hinnatavate õpilaste arv on väiksem. Miks ei võiks olla see lõpueksam suuline, internetis või mingi praktiline töö, kus lahendatakse ülesandeid ka väljaspool klassiruumi?» arutles ta.

See hirm, et kui õpilased eksamil arvutisse lasta, siis kes teab, kelle abi sealtkaudu veel leiavad, on Püüa hinnangul tehnoloogia abil lihtsalt maha võetav. «Paraku on ühiskonnas neid, kes petavad. Tuleb leida vastav it-lahendus, mis välistab, et õpilane saaks sel ajal internetis kellegagi kontaktis olla.»

Pigem nägi ta riigieksamil ÕSi veebikeskkonnas kasutusele ülemineku takistusena just seda, et kõik koolid ei suuda sellist hulka arvuteid tagada, et iga õpilane selle oma lauale saaks. «See, et osadel on üht- ja osadel teistmoodi, pole aktsepteeritav. Riigieksamitel on oluline, et tingimused on sarnased, siis saame tulemusi usaldada ja öelda, et need on võrdväärsed.»

Faktide kontroll eksamil on müüt

Püüa sõnul on see müüt, et praegu riigieksamitel küsitakse fakte. «Ei küsita. Pigem küsitakse seda, et kui õpilasel on teadmised olemas, kas ta oskab neid kasutada õiges situatsioonis. Riigieksamid on juba 10-15 aastat on olnud oskustele rõhku panevad ja tänu sellele on meil ka PISA tulemused märkimisväärsed,» sõnas Püüa. «Aga kui meil ei ole olemas esimese astme teadmisi, siis on keeruline ka arutada või analüüsida,» pidas ta loomulikuks.

Tema sõnul pole ju õpilasel kontrolltöögi ajal õpiku kasutamisest abi, kui ta sellega varem töötanud ei ole. «Kui sa oled infootsimisega pidevalt seotud, siis oskad seda teha. Kui arvad, et üldse õppeprotsessis ei osale, lähed eksamile ja avad interneti, siis sa ei leia sealt midagi,» leidis Püüa.

«Näiteks ühiskonnaõpetuse eksamil, kus on aegade algusest peale lubatud põhiseadust kasutada, ei ole paraku sellel põhinevad ülesanded kõige paremini lahendatud. Mõnikord nõrgemad õpilased võivad mõelda, et tühja ma ette valmistan, kui see põhiseadus on mul laual – aga kui sa ei ole sellega tööd teinud, ei oska seda ka eksamil kasutada. Sellele tuleb koolis tähelepanu osutada, et kaoks petlik arusaam, et kui abivahendit võib kasutada, siis õppeprotsessis panustama ei pea.»

«Pigem on küsimus selles, mida me eksamiga mõõdame, sellest sõltub ka hulk, kui palju abimaterjale lubame kasutada,» selgitas ta.

Püüa sõnul muutub riigieksamitel abivahendite puhul oluliseks nüanss, et kõigile eksaminandidele tuleb tagada ühesugused tingimused. «Kui meil on eksamil ette nähtud põhiseaduse kasutamine, siis peavad kõik koolid tagama, et see eksamil ka laudadel oleks. Igal kevadel on kerkinud küsimus, et pole nii palju põhiseadusi koolides, et igaühele lauale anda.»

«Sama teema on arvutiga. Meil just lõppes PISA-test, mille üks osa oli sel aastal elektrooniline, mistõttu oli olukordi, et koolides polnud nii palju arvuteid kui testis osalejaid,» tõi ta teise näite. «Siis tuleb materiaalselt tagada, et kõigil koolidel oleks piisavalt arvuteid,» kommenteeris ta professor Urmas Sutropi ettepanekut elektroonilise ÕSi kasutamise kohta.