Anneli Ammas: laulupidu meeneks

Anneli Ammas Foto: SCANPIX

Tuleval nädalal üritab paar tuhat lauljat tekitada Euroopa lennunduse müügimeestele meie laulukaare all laulupeotunnet. Veel paar nädalat hiljem pannakse maailma kommunaalinsenerid meie pühapaigas ise laulma, et tunne eriti vägev tekiks. Kuidas nii? Kas laulupidu ikka sobib firmaürituse söömaaja sissejuhatuseks? Kui see aitab külalistele meie maad ja rahvast tundeliselt lähemale tuua ning leidub lauljaid-dirigente, kes valmis kokku tulema – miks mitte! Ilus mälumeene külalisele koju kaasa.

Aga teisipidi. Huvitav, millise mulje jätab meie pühapaik turistidele, kes kohustuslikus korras linnaekskursioonil bussiga Lasnamäe nõlvale sõidutatakse ja kauni vaatega, aga inimtühja väljakut vaatama pannakse? Eks giidid räägi lugu ka juurde, aga kas laulupidu kui eestlaste pealugu külalisi ilma lauluta tegelikult liigutab?

On neidki turismifirmasid, mis laululavale ühe koori külaliste helimeeli võngutama kutsuvad, aga see on pigem erand kui reegel. Mõte ju päris hea, kuid selge, et koorid ei jaksaks turismihooajal päevast päeva turiste laululaval rõõmustada ja nii Eesti asja ajada.

Miks ei võiks meie laululugu laulduna kujuneda meie tundeliseks esimeeneks? Laulupidude DVDsid saab koju kaasa osta, aga eks need lähevad korda pigem neile külalistele, kes ise laulupeoimest osa saanud. Seda juhtub vaid paaril korral viie aasta sees, aga vahepeal külastavad lauluväljakut kümned tuhanded turistid, kes saavad seista vaid tühja väljaku ees.

Laulupeo sihtasutuses on mõeldud, et lauluväljakul võiks peotundest aimu anda hiigelsuur laulupeofoto. Aga laul? Miks ei võiks lauluväljakul aeg-ajalt kosta hiigelkoori laulukõla? Kui Eestis suudeti luua vaimustavalt nüüdisaegne meremuuseum Lennusadama angaaridesse, siis pole kahtlust, et ka Lasnamäe nõlval suudaks suurelt ja lennukalt mõtlevad ajud mõelda välja tundeid puudutavaid lahendusi.

Sajanditevanustes pühakodades, kirikutes kogeme erilist meeleolu küünlaid süüdates ja pole harv, kui kirikus mängib vaikne masinamuusika või harjutab organist või kirikukoor. See ei mõju ju pühaduse riivamisena, miks peaks laul lauluväljakul kuidagi teisiti tunduma.

Laulev lauluväljak poleks huvitav mitte ainult kaugelt tulnud külalistele, vaid ka meie oma laste kevadistele klassiekskursioonidele. Erilist betoonist kõlakoda, mis lauluväljakule mullu valati, on muusikaõpetajad tasapisi avastamas.

Tore seegi, aga võiks palju enamat. Kogu lauluväljak peaks helisema! Tõsiselt: sinna võiks meil igaühel suurpidudevahelisel ajal olla elamuse järele asja mitte ainult Õllesummeri, rokk-kontserdi või mõne ekstreemmeelelahutuse pärast. Pigem ikka koorilaulu, laulupeo ja pühadustunde pärast.