Argo Ideon: ulmeprojektide saatus

Argo Ideon
, poliitika- ja majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Argo Ideon
Argo Ideon Foto: Toomas Huik


Suuremast masulainest on juba veidi aega möödas ning taas on Tallinnas rohkem juttu plaanitavaist või juba peagi lahtiminevaist suurehitustest. Mõned näited: uus raekoda linnahalli kõrvale, Ülemiste rongi- ja bussiterminal lennujaama kõrval, samas ka Kristiine transporditerminal Lilleküla jaamas, uued kaubanduskeskused või praeguste laiendused.




Viimaste kerkimisse ma täiesti usun. Muus osas tahaks veidi meenutada, mida kõike Tallinnas varem on plaanitud. Olümpia hotelli vastaskrundile üle tee pidi näiteks kerkima mitmeosaline 35-kordne kõrghoonekompleks – maatüki üle käisid kunagi ägedad kohtulahingud ning projekt ise oli veel 2008. aastal täiesti avalikus pildis. Tallink pidi rajama Lasnamäele aasta ringi töötava suusakeskuse. Koplisse Sitsi mäele pidi tulema 60-korruseline pilvelõhkuja. Seda, et vana asemele pidi rajatama uus ja uhke kunstiakadeemia, ei ole vist mõtet meenutadagi – teema on paljudele liiga valus. Rahvusringhääling pidi uue maja saama jne jne.

Veel vanemast ajast: kui ma 1996. aastal Postimehes tööle asusin, oli üks esimesi põhjalikumalt lahti kirjutatud lugusid Tallinna sadamaala arendusplaanide kohta. Piltidel nägi see väga uhke välja, ühe rannaäärse rõngakujulise hoone sisse oli plaanitud jahtide bassein, kuhu nood saavad otse läbi maja purjetada. Üle Admiraliteedi basseini pidi hakkama kulgema lahtivõetav jalakäijate sild.

Nüüd, 15 aastat hiljem, loen ma taas, et tuleb kesklinna sadama piirkonnas jalakäijatele promenaade rajada. Reisilaevalt mahatulija silme ees kõrguvad aga plekist «marketid» ja tühermaa, kuhu aeg-ajalt saab mõne karusselli püsti panna. Veidi kaugemal laguneb edasi kunagine uhke kontserdipaik linnahall.

Eelnevaga ei taha ma öelda, et Tallinnas midagi pole tehtud või ei tehtaks. Näiteks äsjavalminud meremuuseum Lennusadama angaarides ja uuendatud teletorn on väga head saavutused. Ei tahaks ka ühtki neist näidetest päriselt utoopiaks kuulutada. Kuid siiski, iga kord, kui mõnest uuest ühiskondlikult oluliselt pealinna ehituskavast lugeda saab, lööb esimesena pähe ikkagi mõte, et millal see veel valmis jõuab. Samal ajal võib kõikjal keset linna näha auke majade rivis, kasutamata tühje kaubanduspindu jne, auklikest sõidu- ja kõnniteedest rääkimata. Kui ei suudeta isegi kesklinnas tänavaid kevadel sodist puhastada, mis uutest pilvelõhkujatest ja reisiterminalidest me unistame?

Aga unistada ikka tuleb ja lõpuks saab ehk mõnede plaanide puhul ka kopp maasse. Ootame meiegi koos Ülemiste vanakesega edasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles