/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/09/14/74295t1h4767.jpg)
Eesti saadik NATO juures Jüri Luik ütles täna Lennart Meri konverentsil, et NATOs arutletakse vaikselt selle üle, millist tüüpi sõda saab alliansile olema järgmine.
Jüri Luik: milline sõda on NATO-le järgmine?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuluaarides tuntakse tema sõnul muret, et kui olukord Afganistanis rahuneb, siis pole NATO-l enam uut operatsiooni. «NATOt hoiavad aga koos operatsioonid,» rääkis Luik.
«Ma ütlen neile, et nad kuigi nad ei taha uusi operatsioone, need siiski tulevad. See on vaid aja küsimus, mistõttu peame nendeks valmis olema,» lisas ta.
Tema sõnul ei kardeta NATOs laiaulatuslikku sõda maismaaoperatsioonidega, samuti mitte uut Afganistani. «Esimest nad ei usu, teist üritavad ära hoida, mitte sõdida.»
Luige väitel tuuakse ainsa näitena võimalikust järgmisest sõjast hiljutist Liibüa kogemust – kiire, väike ja puhas operatsioon.
Kui aga ennustada midagi taolist, siis see annab Luige väitel võimaluse vähendada valmisolekut laiaulatuslikuks konfliktiks, vähendada kaitsekulutusi.
Tema sõnul on see aga vastupidine Eesti arusaamale, mille kohaselt peavad NATO-l olemas olema igat tüüpi võimekused.
Luik rääkis NATO tulevikust läheneva Chicago tippkohtumise eel, kus tuleb teemaks smart defence ehk tark kaitse. See on idee suuta säilitada vaatamata majanduslikult kitsastele oludele kõik sõjalised võimekused ning olla võimeline seisma vastu ka homsetele ohtudele.